Pariisi ryevdikiäinujotolâh orostittui Gare du Nord -sajattuvâst puáris poomi keežild

Pariisi ryevdikiäinusajattâh Gare du Nord, Ranska junájotoluv vááimus, pieijui kiddâ ubâ vástuppiäiván (7.3.), já ton keežild junájotolâh Pariisin já Pariisi pirrâsijn orostittui ollásávt. Meiddei uási Ranska A1-moottorkiäinust já uási riggeeluodâst Pariisi pirrâ piäijojii kiddâ. Suijân kiddiimáid lâi nube maailmsuáđi áigásâš pommi, mii lâi kavnum aldasijn já mii ij lam pävkittâm. Tot kavnui pargoi ohtâvuođâst tuorâstuv já vástuppeeivi koskâsii iijâ (6.–7.3.).

Pommi kavnui Saint-Denisist, mii lii lovmat kilomeetterid Pariisi kuávdáást tavas. Suullân 200 olmožid evakuistojii vistestis kilomeetterpele siste poomi kavnumsaajeest. Evakuistum ulmui vistij laasah lijjii tohokulij, kost pommi lâi kavnum. Eres ässeeh kolgii pissoođ siste poomi čurgimääigi.

Jotolâh Pariisin já Pariisi pirrâsijn normalisistui kuuloold lávvárduv 7.3. ton maŋa ko pommi lâi tohhum varâtteemmin.

Ranska jotolâhminister Tabarot muštâl NOS mield, et suullân 500 junávuárrud macâttuvvojii pirrâmpeeivi ääigi, já taat vaiguttij 600 000 ulmuu jotemáid. Ranskalâš media čaalij, et lávvárduv uárnejuvvojii kyehti paijeelmiärálii junávuáru, vâi aalmugijkoskâsiih mađhâšeijeeh pessii merisajasis. Aalmugijkoskâsiih Eurostar-junáh Amsterdamân já Lontoon vyejih oppeet äigitaavlu mield.

Minister Tabarot mield poomist lijjii 200 kiilud pavkkânâsah. ”Mij lep kale hiälputtum ko ubâ tábáhtus lii tääl lappâd”, Tabarot iätá.

Gare du Nord -sajattuv lasseen meid Brysselist Belgia peln já Lontoost Eŋlandist lijjii kuhes mađhâšeijeerááiđuh Gare du Nord jotolâhčuolmâi keežild.

Käldeeh:

– Ook Eurostar naar Parijs rijdt weer na ontmanteling WO II-bom (nos.nl)

– Verkeer rond Parijs verstoord door vondst oorlogsbom (nos.nl)

Kove: Diliff (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...