Pariisi ryevdikiäinujotolâh orostittui Gare du Nord -sajattuvvâst puáris poomi keežild

Pariisi ryevdikiäinusajattâh Gare du Nord, Ranska junájotoluv vááimus, pieijui kiddâ ubâ vástuppiäiván (7.3.), já ton keežild junájotolâh Pariisin já Pariisi pirrâsijn orostittui ollásávt. Meiddei uási Ranska A1-moottorkiäinust já uási riggeeluodâst Pariisi pirrâ piäijojii kiddâ. Suijân kiddiimáid lâi nube maailmsuáđi áigásâš pommi, mii lâi kavnum aldasijn já mii ij lam pävkittâm. Tot kavnui pargoi ohtâvuođâst tuorâstuv já vástuppeeivi koskâsii iijâ (6.–7.3.).

Pommi kavnui Saint-Denisist, mii lii lovmat kilomeetterid Pariisi kuávdáást tavas. Suullân 200 olmožid evakuistojii vistestis kilomeetterpele siste poomi kavnumsaajeest. Evakuistum ulmui vistij laasah lijjii tohokulij, kost pommi lâi kavnum. Eres ässeeh kolgii pissoođ siste poomi čurgimääigi.

Jotolâh Pariisin já Pariisi pirrâsijn normalisistui kuuloold lávvárduv 7.3. ton maŋa ko pommi lâi tohhum varâtteemmin.

Ranska jotolâhminister Tabarot muštâl NOS mield, et suullân 500 junávuárrud macâttuvvojii pirrâmpeeivi ääigi, já taat vaiguttij 600 000 ulmuu jotemáid. Ranskalâš media čaalij, et lávvárduv uárnejuvvojii kyehti paijeelmiärálii junávuáru, vâi almugijkoskâsiih mađhâšeijeeh pessii merisajasis. Almugijkoskâsiih Eurostar-junáh Amsterdamân já Lontoon vyejih oppeet äigitaavlu mield.

Minister Tabarot mield poomist lijjii 200 kiillud pavkkânâsah. ”Mij lep kale hiälbuttum ko ubâ tábáhtus lii tääl lappâd”, Tabarot iätá.

Gare du Nord -sajattuv lasseen meid Brysselist Belgia peln já Lontoost Eŋlandist lijjii kuhes mađhâšeijeerááiđuh Gare du Nord jotolâhčuolmâi keežild.

Käldeeh:

– Ook Eurostar naar Parijs rijdt weer na ontmanteling WO II-bom (nos.nl)

– Verkeer rond Parijs verstoord door vondst oorlogsbom (nos.nl)

Kove: Diliff (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tšeekist virgeomâhááh vuávájii puáđu čiččâm ihheed – maijuuh huksejii tom kyevti peeivist

Tšeeki maadâviestâruásist leijee Brdy luándusuojâlemkuávlun lâi vuávájum puáđu huksim jo ive 2018 rääjist, vâi njeeši tile puáráničij. Tovle kuávlu cuáhudui Tšeeki piäluštâsvuoimij kiävtun. Loopâst...

Čurmâdâtteelegenda George Foreman lii jáámmám

Ovtâstumstaatâlâš čurmâdâtteelegenda já oovdiš lusis tiädduluoka miäštár George Foreman lii jáámmám 76-ihásâžžân. Sun jaamij njuhčâmáánu 21. peeivi. Foreman vuoitij kole ive 1968 kesiolympialijn Meksikost. Lusis...

Sämmilii Julla Májja -kirjerájuauto toimâ nohá Vilhelminast

Sämmilii Julla Májja -kirjerájuautotoimâ nohá Ruotâ Vilhelminast. Vilhelmina kieldâ lii kiäsádâttâm kirjerájuautohaavâst kieldâ hiäjus ekonomâlii tile keežild. Sämmilâš kirjerájuauto lii V8-kirjeráájui já Västerbotten siseennâm...

Eennâm peivi tiävdá jo 55 ihheed

Cuáŋuimáánu 22. peivi viättoo aalmugijkoskâsâš Eennâm peivi adai nube noomâs mield Maailm peivi jo 55. keerdi, já njuhčâmáánu 21. peeivi viettui Maailm jieŋâduvah -peivi...

Ibsen-palhâšume Juho-Siren

Moonnâm tuorâstuv Ibsen-táálust uárnejum tilálâšvuođâst Skien kieldâ mieđettij Juho-Siren ađai Siri Broch Johansenân taan ive Ibsen-palhâšume čaitâlmist Per Hansen. Čaaitâlm vuosâeehid lâi Riijkâläävdist, Oslost...