Mikrolastik meeri ulmuu vuoiŋâšijn lii lasanâm korrâ liävttoin

Ulmuu roppâ lii vijđáht nyeskidum mikrolastik tiet. Ovdebáin tutkâmušâin mikrolastik lii kavnum ulmuu voorâst, siemâkolgosist, njammamielhist, vuosâmadduin já ođđâmist. Tääl ovtâstumstaatâliih totkeeh láá tutkâm rummâšlehâstuvâi tiäđuid vuoiŋâškođđoos mikrolastikmeerijn. Tutkâmuš lii almostittum Nature medicine -tieđâalmostitmist. Vuoiŋâšij mikrolastikmereh láá lasanâm suullân 50 prosentid, ko verdid tile toos, maggaar tot lâi käävci ihheed tassaaš.

Ive 2016 oovtâ graamâst vuoiŋâškođosist kavnui suullân 3 000 mikrogrammâd mikrolastik. Ive 2024 mikrolastik kavnui suullân 5 000 mikrogrammâd. Mikrolastik lii iänááš siämmáá stuárusâš ko ovdâmerkkân piellivâssiemâ, ađai viiđâ millimeetter stuárusâš. Puoh ucemuid mikrolastikpittáid ulmuuh iä ubâ pyevti uáiniđ. Vuoiŋâšijn kavnui eromâšávt polyeteen, mii lii puoh enâmustáá kevttum lastikaamnâs maailmist.

Iivij 1997–2024 tohhum 28 rummâšlehâstuvâin kavnui mikrolastik meid vuoivâs- já manemušiskospittáin. Taah tutkâmpuátuseh uáivildeh tom, ete lii tergâd iberdiđ pyerebeht tom, maht ulmuuh painâšuveh mikrolastikân, maht mikrolastik njommâs ulmuid, já maht tot jäävkit roopâst. Totkeeh halijdeh iberdiđ pyerebeht mikrolastik tiervâsvuotâvaikuttâsâid kođosijn, eromâšávt vuoiŋâšijn.

Ulmuuh finnejeh jieijâs siisâ mikrolastik puurâddijnis, čääsi juvâdijnis já vuoiŋâdijnis. Meid ulmui pihtâsijn luovvân mikrolastik, ovdâmerkkân tahosáigupihtâsij fleece – Gore-Tex já Softshell – materiaalijn.

Mikrolastik vaikuttâs ulmui tiervâsvuotân lii vala-uv uáli tubdâmettum. Mikrolastik lii ovtâstittum ovdâmerkkân vuoiŋâšvuoččuumáid já váimuinfarktáid. Eromâšávt ulmuin, kiäin lâi lamaš dementia, tutkâmušâst kavnui kuuđâkiärdásâš meeri mikrolastik vuoiŋâšijn. Totkeeh kuittâg nabdeh, ete njuolgâ ohtâvuotâ mikrolastik já dementia kooskâst ij veltihánnáá pyevti kavnâttiđ. Ellein lii tutkum, ete mikrolastikist lii ohtâvuotâ lasanemvädisvuođâi, purâstaavdâi já hiäjulum máátu kooskâst.

Mikrolastikeh pieđgâneh lastikpasâttâsâst já toh láá nyeskidâm ubâ plaaneet, Mount Everest alemuu čohheest čieŋâlumos väldimeerân.

Outi Portti

Käldeeh:

– Tutkimus: Mikromuovin määrä ihmisen aivoissa lisääntynyt kovaa vauhtia (yle.fi)

– Bioaccumulation of microplastics in decedent human brains (www.nature.com)

Kove: Dantor (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...