Mikrolastik meeri ulmuu vuoiŋâšijn lii lasanâm korrâ liävttoin

Ulmuu roppâ lii vijđáht nyeskidum mikrolastik tiet. Ovdebáin tutkâmušâin mikrolastik lii kavnum ulmuu voorâst, siemâkolgosist, njammamielhist, vuosâmadduin já ođđâmist. Tääl ovtâstumstaatâliih totkeeh láá tutkâm rummâšlehâstuvâi tiäđuid vuoiŋâškođđoos mikrolastikmeerijn. Tutkâmuš lii almostittum Nature medicine -tieđâalmostitmist. Vuoiŋâšij mikrolastikmereh láá lasanâm suullân 50 prosentid, ko verdid tile toos, maggaar tot lâi käävci ihheed tassaaš.

Ive 2016 oovtâ graamâst vuoiŋâškođosist kavnui suullân 3 000 mikrogrammâd mikrolastik. Ive 2024 mikrolastik kavnui suullân 5 000 mikrogrammâd. Mikrolastik lii iänááš siämmáá stuárusâš ko ovdâmerkkân piellivâssiemâ, ađai viiđâ millimeetter stuárusâš. Puoh ucemuid mikrolastikpittáid ulmuuh iä ubâ pyevti uáiniđ. Vuoiŋâšijn kavnui eromâšávt polyeteen, mii lii puoh enâmustáá kevttum lastikaamnâs maailmist.

Iivij 1997–2024 tohhum 28 rummâšlehâstuvâin kavnui mikrolastik meid vuoivâs- já manemušiskospittáin. Taah tutkâmpuátuseh uáivildeh tom, ete lii tergâd iberdiđ pyerebeht tom, maht ulmuuh painâšuveh mikrolastikân, maht mikrolastik njommâs ulmuid, já maht tot jäävkit roopâst. Totkeeh halijdeh iberdiđ pyerebeht mikrolastik tiervâsvuotâvaikuttâsâid kođosijn, eromâšávt vuoiŋâšijn.

Ulmuuh finnejeh jieijâs siisâ mikrolastik puurâddijnis, čääsi juvâdijnis já vuoiŋâdijnis. Meid ulmui pihtâsijn luovvân mikrolastik, ovdâmerkkân tahosáigupihtâsij fleece – Gore-Tex já Softshell – materiaalijn.

Mikrolastik vaikuttâs ulmui tiervâsvuotân lii vala-uv uáli tubdâmettum. Mikrolastik lii ovtâstittum ovdâmerkkân vuoiŋâšvuoččuumáid já váimuinfarktáid. Eromâšávt ulmuin, kiäin lâi lamaš dementia, tutkâmušâst kavnui kuuđâkiärdásâš meeri mikrolastik vuoiŋâšijn. Totkeeh kuittâg nabdeh, ete njuolgâ ohtâvuotâ mikrolastik já dementia kooskâst ij veltihánnáá pyevti kavnâttiđ. Ellein lii tutkum, ete mikrolastikist lii ohtâvuotâ lasanemvädisvuođâi, purâstaavdâi já hiäjulum máátu kooskâst.

Mikrolastikeh pieđgâneh lastikpasâttâsâst já toh láá nyeskidâm ubâ plaaneet, Mount Everest alemuu čohheest čieŋâlumos väldimeerân.

Outi Portti

Käldeeh:

– Tutkimus: Mikromuovin määrä ihmisen aivoissa lisääntynyt kovaa vauhtia (yle.fi)

– Bioaccumulation of microplastics in decedent human brains (www.nature.com)

Kove: Dantor (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...