Mikrolastik meeri ulmuu vuoiŋâšijn lii lasanâm korrâ liävttoin

Ulmuu roppâ lii vijđáht nyeskidum mikrolastik tiet. Ovdebáin tutkâmušâin mikrolastik lii kavnum ulmuu voorâst, siemâkolgosist, njammamielhist, vuosâmadduin já ođđâmist. Tääl ovtâstumstaatâliih totkeeh láá tutkâm rummâšlehâstuvâi tiäđuid vuoiŋâškođđoos mikrolastikmeerijn. Tutkâmuš lii almostittum Nature medicine -tieđâalmostitmist. Vuoiŋâšij mikrolastikmereh láá lasanâm suullân 50 prosentid, ko verdid tile toos, maggaar tot lâi käävci ihheed tassaaš.

Ive 2016 oovtâ graamâst vuoiŋâškođosist kavnui suullân 3 000 mikrogrammâd mikrolastik. Ive 2024 mikrolastik kavnui suullân 5 000 mikrogrammâd. Mikrolastik lii iänááš siämmáá stuárusâš ko ovdâmerkkân piellivâssiemâ, ađai viiđâ millimeetter stuárusâš. Puoh ucemuid mikrolastikpittáid ulmuuh iä ubâ pyevti uáiniđ. Vuoiŋâšijn kavnui eromâšávt polyeteen, mii lii puoh enâmustáá kevttum lastikaamnâs maailmist.

Iivij 1997–2024 tohhum 28 rummâšlehâstuvâin kavnui mikrolastik meid vuoivâs- já manemušiskospittáin. Taah tutkâmpuátuseh uáivildeh tom, ete lii tergâd iberdiđ pyerebeht tom, maht ulmuuh painâšuveh mikrolastikân, maht mikrolastik njommâs ulmuid, já maht tot jäävkit roopâst. Totkeeh halijdeh iberdiđ pyerebeht mikrolastik tiervâsvuotâvaikuttâsâid kođosijn, eromâšávt vuoiŋâšijn.

Ulmuuh finnejeh jieijâs siisâ mikrolastik puurâddijnis, čääsi juvâdijnis já vuoiŋâdijnis. Meid ulmui pihtâsijn luovvân mikrolastik, ovdâmerkkân tahosáigupihtâsij fleece – Gore-Tex já Softshell – materiaalijn.

Mikrolastik vaikuttâs ulmui tiervâsvuotân lii vala-uv uáli tubdâmettum. Mikrolastik lii ovtâstittum ovdâmerkkân vuoiŋâšvuoččuumáid já váimuinfarktáid. Eromâšávt ulmuin, kiäin lâi lamaš dementia, tutkâmušâst kavnui kuuđâkiärdásâš meeri mikrolastik vuoiŋâšijn. Totkeeh kuittâg nabdeh, ete njuolgâ ohtâvuotâ mikrolastik já dementia kooskâst ij veltihánnáá pyevti kavnâttiđ. Ellein lii tutkum, ete mikrolastikist lii ohtâvuotâ lasanemvädisvuođâi, purâstaavdâi já hiäjulum máátu kooskâst.

Mikrolastikeh pieđgâneh lastikpasâttâsâst já toh láá nyeskidâm ubâ plaaneet, Mount Everest alemuu čohheest čieŋâlumos väldimeerân.

Outi Portti

Käldeeh:

– Tutkimus: Mikromuovin määrä ihmisen aivoissa lisääntynyt kovaa vauhtia (yle.fi)

– Bioaccumulation of microplastics in decedent human brains (www.nature.com)

Kove: Dantor (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâškielâ servi vuábdá uđđâ pyevtit­tâsâid 40‑ive juhlestis

Anarâškielâ servi juhlo 40 ive tooimâs majebaargâ skammâmáánu 24. peeivi Anarist. Juhle ohtâvuođâst vuábdojeh uđđâ pyevtittâsah. Vyebdimnáál láá seehah, pääiđih já puttâleh, moid lii...

Sämikielah tarbâšeh dynaamisii kielâkártá

Sämikielâin mij puohah tiettip motomijd faktaid – ovdâmerkkân tom, et puoh sämikielah láá eenâb teikâ ucceeb uhkevuálásiih, já tom, et sämikielâi sárnooh ääsih sehe...

Säminuorâi taaiđâ­tábáhtus uárne­juvvoo Heta škoov­lâst kiđđuv 2027

Jyehi-ihásâš Säminuorâi taaiđâtábáhtus uárnejuvvoo puáttee ive Heta škoovlâst Iänuduvvâst cuáŋuimáánu 29. peeivi. Iänuduv kieldâ tiävdá puáttee ive 150 ihheed, já taaiđâtábáhtus lii uási juhleive...

Tutkâmuš: Lodde­čaasij tipšo­mist lii ävkki, mut tipšo­tooimah tarbâ­šuuččii eenâb

Čäciloddenäälih láá kiäppánâm merhâšitteht Suomâst majemui luuvij iivij ääigi. Helsig ollâopâttuv já Suomâ pirâskuávdáá totkeeh selvâttii, maht loddečaasij tipšom já suojâlem láá vaiguttâm čäcilodde­naalijd...

Sämikielâi tutkâmuš oovdân­puohtui aalmugij­koskâsii sympo­siumist Bodøst

Čiččâd Saami Linguistics Symposium, SAALS7, čokkij sämikielâi totkeid já motomijd eres-uv ucceeblovokielâi äššitobdeid Tave-enâmij ulguubeln-uv Taažâ Bodøn skammâmáánu 4.–5. peeivi. Nord-universitet-ollâopâttuv čokkim ohjelm faalâi...