Mikrolastik meeri ulmuu vuoiŋâšijn lii lasanâm korrâ liävttoin

Ulmuu roppâ lii vijđáht nyeskidum mikrolastik tiet. Ovdebáin tutkâmušâin mikrolastik lii kavnum ulmuu voorâst, siemâkolgosist, njammamielhist, vuosâmadduin já ođđâmist. Tääl ovtâstumstaatâliih totkeeh láá tutkâm rummâšlehâstuvâi tiäđuid vuoiŋâškođđoos mikrolastikmeerijn. Tutkâmuš lii almostittum Nature medicine -tieđâalmostitmist. Vuoiŋâšij mikrolastikmereh láá lasanâm suullân 50 prosentid, ko verdid tile toos, maggaar tot lâi käävci ihheed tassaaš.

Ive 2016 oovtâ graamâst vuoiŋâškođosist kavnui suullân 3 000 mikrogrammâd mikrolastik. Ive 2024 mikrolastik kavnui suullân 5 000 mikrogrammâd. Mikrolastik lii iänááš siämmáá stuárusâš ko ovdâmerkkân piellivâssiemâ, ađai viiđâ millimeetter stuárusâš. Puoh ucemuid mikrolastikpittáid ulmuuh iä ubâ pyevti uáiniđ. Vuoiŋâšijn kavnui eromâšávt polyeteen, mii lii puoh enâmustáá kevttum lastikaamnâs maailmist.

Iivij 1997–2024 tohhum 28 rummâšlehâstuvâin kavnui mikrolastik meid vuoivâs- já manemušiskospittáin. Taah tutkâmpuátuseh uáivildeh tom, ete lii tergâd iberdiđ pyerebeht tom, maht ulmuuh painâšuveh mikrolastikân, maht mikrolastik njommâs ulmuid, já maht tot jäävkit roopâst. Totkeeh halijdeh iberdiđ pyerebeht mikrolastik tiervâsvuotâvaikuttâsâid kođosijn, eromâšávt vuoiŋâšijn.

Ulmuuh finnejeh jieijâs siisâ mikrolastik puurâddijnis, čääsi juvâdijnis já vuoiŋâdijnis. Meid ulmui pihtâsijn luovvân mikrolastik, ovdâmerkkân tahosáigupihtâsij fleece – Gore-Tex já Softshell – materiaalijn.

Mikrolastik vaikuttâs ulmui tiervâsvuotân lii vala-uv uáli tubdâmettum. Mikrolastik lii ovtâstittum ovdâmerkkân vuoiŋâšvuoččuumáid já váimuinfarktáid. Eromâšávt ulmuin, kiäin lâi lamaš dementia, tutkâmušâst kavnui kuuđâkiärdásâš meeri mikrolastik vuoiŋâšijn. Totkeeh kuittâg nabdeh, ete njuolgâ ohtâvuotâ mikrolastik já dementia kooskâst ij veltihánnáá pyevti kavnâttiđ. Ellein lii tutkum, ete mikrolastikist lii ohtâvuotâ lasanemvädisvuođâi, purâstaavdâi já hiäjulum máátu kooskâst.

Mikrolastikeh pieđgâneh lastikpasâttâsâst já toh láá nyeskidâm ubâ plaaneet, Mount Everest alemuu čohheest čieŋâlumos väldimeerân.

Outu Portti

Käldeeh:

– Tutkimus: Mikromuovin määrä ihmisen aivoissa lisääntynyt kovaa vauhtia (yle.fi)

– Bioaccumulation of microplastics in decedent human brains (www.nature.com)

Kove: Dantor (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...

Hildá Länsman já Tuomas Norvio lává vuáittám Etno-Emma-palhâšume

Emma-gaala lii Suomâ stuárráámus muusiksyergi palhâšumetábáhtus. Taan ive Emma-gaala tollui moonnâm lávurduv njuhčâmáánu 7. peeivi Espoost. Tábáhtuumeest palhâšuvvojii ive 2025 pyeremuuh artisteh. Hildá Länsman...