Mikrolastik meeri ulmuu vuoiŋâšijn lii lasanâm korrâ liävttoin

Ulmuu roppâ lii vijđáht nyeskidum mikrolastik tiet. Ovdebáin tutkâmušâin mikrolastik lii kavnum ulmuu voorâst, siemânkolgosist, njammâmielhist, vuosâmadduin já ođđâmist. Tääl ovtâstumstaatâliih totkeeh láá tutkâm rummâšlehâstuvâi tiäđuid vuoiŋâškođđoos mikrolastikmeerijn. Tutkâmuš lii almostittum Nature medicine -tieđâalmostitmist. Vuoiŋâšij mikrolastikmereh láá lasanâm suullân 50 prosentid, ko verdid tile toos, maggaar tot lâi käävci ihheed tassaaš.

Ive 2016 oovtâ graamâst vuoiŋâškođosist kavnui suullân 3 000 mikrogrammâd mikrolastik. Ive 2024 mikrolastik kavnui suullân 5 000 mikrogrammâd. Mikrolastik lii enâmustáá siämmáá stuárusâš ko ovdâmerkkân piellivâssiemâ, ađai viiđâ millimeetter stuárusâš. Puoh ucemuid mikrolastikpittáid ulmuuh iä ubâ pyevti uáiniđ. Vuoiŋâšijn kavnui eromâšávt polyeteen, mii lii puoh enâmustáá kevttum lastikaamnâs maailmist.

Iivij 1997–2024 ääigi tohhum 28 rummâšlehâstuvâin kavnui mikrolastik meid vuoivâs- ja manemušiskospittáin. Taah tutkâmpuátuseh uáivildeh tom, ete lii tergâd iberdiđ pyerebeht tom, maht ulmuuh painâšuveh mikrolastikân, maht mikrolastik njommâs ulmuid, já maht tot jäävkit roopâst. Totkeeh halijdeh iberdiđ pyerebeht mikrolastik tiervâsvuotâvaikuttâsâid kođosijn, eromâšávt vuoiŋâšijn.

Ulmuuh finnejeh jieijâs siisâ mikrolastik puurâddijnis, čääsi juvâdijnis já vuoiŋâdijnis. Meid ulmui pihtâsijn luovvân mikrolastik, ovdâmerkkân tahosáigupihtâsij fleece – Gore-Tex já Softshell – materiaalijn.

Mikrolastik vaikuttâs ulmui tiervâsvuotân lii vala-uv uáli tubdâmettum. Mikrolastik lii ovtâstittum ovdâmerkkân vuoiŋâšvuoččuumáid já váimuinfarktáid. Eromâšávt ulmuin, kiäin lâi lamaš dementia, tutkâmušâst kavnui kuuđâkiärdásâš meeri mikrolastik vuoiŋâšijn. Totkeeh kuittâg nabdeh, ete njuolgâ ohtâvuotâ mikrolastik já dementia kooskâst ij veltihánnáá pyevti kavnâttiđ. Ellein lii tutkum, ete mikrolastikist lii ohtâvuotâ lasanemvädisvuođâi, purâstaavdâi já hiäjulum máátu kooskâst.

Mikrolastikeh pieđgâneh lastikpasâttâsâst já toh láá nyeskidâm ubâ plaaneet, Mount Everest alemuu čohheest čieŋâlub väldimeerân.

Outu Portti

Käldeeh:

– Tutkimus: Mikromuovin määrä ihmisen aivoissa lisääntynyt kovaa vauhtia (yle.fi)

– Bioaccumulation of microplastics in decedent human brains (www.nature.com)

Kove: Dantor (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tšeekist virgeomâhááh vuávájii puáđu čiččâm ihheed – maijuuh huksejii tom kyevti peeivist

Tšeeki maadâviestâruásist leijee Brdy luándusuojâlemkuávlun lâi vuávájum puáđu huksim jo ive 2018 rääjist, vâi njeeši tile puáráničij. Tovle kuávlu cuáhudui Tšeeki piäluštâsvuoimij kiävtun. Loopâst...

Čurmâdâtteelegenda George Foreman lii jáámmám

Ovtâstumstaatâlâš čurmâdâtteelegenda já oovdiš lusis tiädduluoka miäštár George Foreman lii jáámmám 76-ihásâžžân. Sun jaamij njuhčâmáánu 21. peeivi. Foreman vuoitij kole ive 1968 kesiolympialijn Meksikost. Lusis...

Sämmilii Julla Májja -kirjerájuauto toimâ nohá Vilhelminast

Sämmilii Julla Májja -kirjerájuautotoimâ nohá Ruotâ Vilhelminast. Vilhelmina kieldâ lii kiäsádâttâm kirjerájuautohaavâst kieldâ hiäjus ekonomâlii tile keežild. Sämmilâš kirjerájuauto lii V8-kirjeráájui já Västerbotten siseennâm...

Eennâm peivi tiävdá jo 55 ihheed

Cuáŋuimáánu 22. peivi viättoo aalmugijkoskâsâš Eennâm peivi adai nube noomâs mield Maailm peivi jo 55. keerdi, já njuhčâmáánu 21. peeivi viettui Maailm jieŋâduvah -peivi...

Ibsen-palhâšume Juho-Siren

Moonnâm tuorâstuv Ibsen-táálust uárnejum tilálâšvuođâst Skien kieldâ mieđettij Juho-Siren ađai Siri Broch Johansenân taan ive Ibsen-palhâšume čaitâlmist Per Hansen. Čaaitâlm vuosâeehid lâi Riijkâläävdist, Oslost...