Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu 2024 rääjist.

– Muu náguskirjepargo lii tääl vuálgám pyereest joton, já jis mun kolgâččim maccâđ ubâpiäiválii paargon taan muddoost, te jiem kiergâniččii porgâđ tain. Jis taat tääl pásáččij koskân, te mun jiem osko, et puávtáččim maccâđ taas innig, iätá Saijets.

Náguskirjestis sun totká paijeel 65-ihásij sämikielâlij ulmui medialuuhâmtááiđu já maht ton ahasiih ulmuuh kevttih, pyevtitteh já árvušteleh sämikielâlii mediasiskáldâs sehe maht sij kevttih ubânâssân media.

Pargoalmottâs kávnoo forgâ Yle siijđoin

Yle uđđâsij já valastâllâm operatiivlâš hovdâ Alex Fager muštâl, et uđđâ hoovdâ rekrytistem álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

– Aaibâs čuávuvái peeivij mij algâttep rekrytistem. Mij uuccâp uđđâ hoovdâ, kote lii siämmáá ääigi meid sämikielâlijn siskáldâsâin västideijee toimâtteijee. Mij uuccâp čepis sämikielâlii journalist, iätá Fager.

Västideijee toimâtteijee västid Yle puoh sämikielâlijn siskáldâsâin. Fager muštâl, et pargoalmottâs kávnoo forgâ Yle sijđoin já et äigitavlu lii uáli jotteel.

Yle nubástusráđádâlmeh iä vaiguttâm sämikielâláid toimáid

Yle kieskâd nuuhâm nubástusráđádâlmeh iä vaiguttâm sämikielâláid uđâs- já äigikyevdilis toimáid, muštâl operâtiivlâš hovdâ Alex Fager.

Yle ruttâdem kieđâvuššâm parlamentaarlâš pargojuávkku meridij čohčâmáánust stuárráámuin šiäštuin Yle 100-ihásii historjást. Šiäštui tiet Ylest uárnejii Suomâ mediasyergi stuárráámuid nubástusráđádâlmijd. Ráđádâlmij puáđusin Ylest vyelgih 309 parged, já sist 156 ciälkkojeh luovâs pargoost.

– Sämikielâlâš toimâttâs ij lamaš mieldi ráđádâlmijn já pargo juátkoo tegu ovdil-uv. Mij halijdijm visásmittiđ taan pargo jotkum, iätá Fager.

Sáárá Keränen

Käldee:

– Yle Sápmái ohcet ođđa hoavdda – Maiju Saijets lea cealkán iežas eret (yle.fi)

Kove: Saku Heinänen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâpiervâleh siämmáá káátu vyelni – ávus uuvsah 22.10.2025

Aanaar peivitipšosoojijn viättojii ávus uuvsah koskoho 22.10.2025. Toimâ uđđâ soojijn lii álgám jo vyesimáánust, ko kuohtuuh anarâškielâ kielâpiervâleh, Piervâl já Piäju, värrejii uđđâ soojijd....

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...