Yle Sáámán usâškyetih uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyetih forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu 2024 rääjist.

– Muu náguskirjepargo lii tääl vuálgám pyereest joton, já jis mun kolgâččim maccâđ ubâpiäiválii paargon taan muddoost, te jiem kiergâniččii porgâđ tain. Jis taat tääl pásáččij koskân, te mun jiem osko, et puávtáččim maccâđ taas innig, iätá Saijets.

Náguskirjestis sun totká paijeel 65-ihásij sämikielâlij ulmui medialuuhâmtááiđu já maht ton ahasiih ulmuuh kevttih, pyevtitteh já árvušteleh sämikielâlii mediasiskáldâs sehe maht sij kevttih ubânâssân media.

Pargoalmottâs kávnoo forgâ Yle siijđoin

Yle uđđâsij já valastâllâm operatiivlâš hovdâ Alex Fager muštâl, et uđđâ hoovdâ rekrytistem álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

– Aaibâs čuávuvái peeivij mij algâttep rekrytistem. Mij uuccâp uđđâ hoovdâ, kote lii siämmáá ääigi meid sämikielâlijn siskáldâsâin västideijee toimâtteijee. Mij uuccâp čepis sämikielâlii journalist, iätá Fager.

Västideijee toimâtteijee västid Yle puoh sämikielâlijn siskáldâsâin. Fager muštâl, et pargoalmottâs kávnoo forgâ Yle siijđoin já et äigitavlu lii uáli jotteel.

Yle nubástusráđádâlmeh iä vaiguttâm sämikielâláid toimáid

Yle kieskâd nuuhâm nubástusráđádâlmeh iä vaiguttâm sämikielâláid uđâs- já äigikyevdilis toimáid, muštâl operatiivlâš hovdâ Alex Fager.

Yle ruttâdem kieđâvuššâm parlamentaarlâš pargojuávkku meridij čohčâmáánust stuárráámuin šiäštuin Yle 100-ihásii historjást. Šiäštui tiet Ylest uárnejii Suomâ mediasyergi stuárráámuid nubástusráđádâlmijd. Ráđádâlmij puáđusin Ylest vyelgih 309 parged, já sist 156 ciälkkojeh luovâs pargoost.

– Sämikielâlâš toimâttâs ij lamaš mieldi ráđádâlmijn já pargo juátkoo tegu ovdil-uv. Mij halijdijm visásmittiđ taan pargo jotkum, iätá Fager.

Sáárá Keränen

Käldee:

– Yle Sápmái ohcet ođđa hoavdda – Maiju Saijets lea cealkán iežas eret (yle.fi)

Kove: Saku Heinänen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...