Yle Sáámán usâškyetih uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyetih forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu 2024 rääjist.

– Muu náguskirjepargo lii tääl vuálgám pyereest joton, já jis mun kolgâččim maccâđ ubâpiäiválii paargon taan muddoost, te jiem kiergâniččii porgâđ tain. Jis taat tääl pásáččij koskân, te mun jiem osko, et puávtáččim maccâđ taas innig, iätá Saijets.

Náguskirjestis sun totká paijeel 65-ihásij sämikielâlij ulmui medialuuhâmtááiđu já maht ton ahasiih ulmuuh kevttih, pyevtitteh já árvušteleh sämikielâlii mediasiskáldâs sehe maht sij kevttih ubânâssân media.

Pargoalmottâs kávnoo forgâ Yle siijđoin

Yle uđđâsij já valastâllâm operatiivlâš hovdâ Alex Fager muštâl, et uđđâ hoovdâ rekrytistem álgá nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

– Aaibâs čuávuvái peeivij mij algâttep rekrytistem. Mij uuccâp uđđâ hoovdâ, kote lii siämmáá ääigi meid sämikielâlijn siskáldâsâin västideijee toimâtteijee. Mij uuccâp čepis sämikielâlii journalist, iätá Fager.

Västideijee toimâtteijee västid Yle puoh sämikielâlijn siskáldâsâin. Fager muštâl, et pargoalmottâs kávnoo forgâ Yle siijđoin já et äigitavlu lii uáli jotteel.

Yle nubástusráđádâlmeh iä vaiguttâm sämikielâláid toimáid

Yle kieskâd nuuhâm nubástusráđádâlmeh iä vaiguttâm sämikielâláid uđâs- já äigikyevdilis toimáid, muštâl operatiivlâš hovdâ Alex Fager.

Yle ruttâdem kieđâvuššâm parlamentaarlâš pargojuávkku meridij čohčâmáánust stuárráámuin šiäštuin Yle 100-ihásii historjást. Šiäštui tiet Ylest uárnejii Suomâ mediasyergi stuárráámuid nubástusráđádâlmijd. Ráđádâlmij puáđusin Ylest vyelgih 309 parged, já sist 156 ciälkkojeh luovâs pargoost.

– Sämikielâlâš toimâttâs ij lamaš mieldi ráđádâlmijn já pargo juátkoo tegu ovdil-uv. Mij halijdijm visásmittiđ taan pargo jotkum, iätá Fager.

Sáárá Keränen

Käldee:

– Yle Sápmái ohcet ođđa hoavdda – Maiju Saijets lea cealkán iežas eret (yle.fi)

Kove: Saku Heinänen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....