Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi, mii totká oosijd já toi jiešvuođâid.
Heikkilä náguskirjeartikkâl lii tuhhiittum eromâš áárvustoonnum Annals of Mathematics -tieđâloostân. Artikkâl almostuvá loostâst taan ive njuhčâmáánust.
Tondiet ko maŋgâsist čuolmâ já ton čuávdus láá vaigâdeh iberdiđ, Heikkilä irâttij kuvviđ taid kođđoos iššijn. Kođos valmâštui náguskirjetilálâšvuotân, kost totkee halijdij muštâliđ tutkâmušâstis meid táváláid ulmuid. Kođos kovvee sirdum täsivis aaseest pálluasan. Sirdum kočoduvvoo Alexander-kuvviimin. Heikkilä kuuđij eresivnásijd kođospittáid já čokkij tain šakkiruvduháá, mon čievâin láá eresivnásiih neljihááh. Ton lasseen tarbâšui pállu, mon paajaa- já vuoluupeeli láá kuđđum eresivnásij laigijguin. Ko šakkiruvduhâš punjâttâlloo páálu pirrâ já ivnásiih čievah piäijojeh kiddâ nubijdis, te neljihái kooskân páácá räigi. Idea tast lii tot, ete kođđoos puáhtá vonâttiđ nuuvt, ete rääigih maneh kiddâ. Tie lâi čuávdus kuhesáigásii čuolmân, mon Heikkilä čoovdij oovtâst stivrejeijeinis professor Pekka Pankkain.
Heikkilä iätá, et sun ij aainâskin taan muddoost määti muštâliđ, maht puáđus kuoskâttičij táváláid ulmuid já sii aargân. Ton heiviittâsah láá čielgâsávt matematiik siste.
Ive 2025 aalgâst Heikkilä porgâškuođij postdoc-totken Jyväskylä ollâopâttuvâst. Sun áigu uuccâđ jotkâruttâdem siämmái fáádái lasetutkâmuššáid.
Käldeeh:
– Väitöskirjatutkija ratkaisi yli 40 vuotta avoinna olleen matemaattisen kysymyksen (www.helsinki.fi)
– Matemaatikko Susanna Heikkilä ratkaisi ongelman, joka odotti ratkaisua yli 40 vuotta (www.hs.fi)
Kove: Marty B (Wikimedia Commons)