Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod.

Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji oovtâ ive kukkosii pargoišeruuđâ. Taid ožžuu Inga-Wiktoria Påve já Lova Lundberg (tyeji), Hildá Länsman (muusik), Cecilia Persson (elleekove) sehe Simon Issát Marainen (kirjálâšvuotâ). Oovtâ pargoišeruuđâ stuárudâh lii 200 000 NOK (suullân 17 000 eurod).

Inga-Wiktoria Påve já Lova Lundberg áiguv olášuttiđ haavâ, mon nommâ lii ”Sápmi Goes Couture”. Taan haavâst ovtâstuveh sämityejiärbivyevih já tááláá ääigi hammim. Hildá Länsman vist haalijd išeruuđáin ovdediđ jieijâs karrieer sooloartistin já rähtiđ uđđâ šuoŋâid já taaiđâtuojijd. Cecilia Persson áigu čäälliđ kietâčalluu elleekován. Elleekove muštâl sämmiliist, kote iirât piäluštiđ jieijâs kulttuur viestârmaailm ruánáá sirdâšem teddust. Simon Issát Marainen vuod áigu uážžuđ valmâšin kirjees ”Iešsoardiid viellja”. Kirje lii biografia roomaan häämist, mii muštâl jiešsormeest.

Meiddei Šuoŋâsuonjâreh-haahâ lii finnim torjuu. Taan haavâ ulmen lii rähtiđ já almostittiđ sämikielâg párnáimuusik, mon puáhtá kevttiđ arâšoddâdmist, škoovlâin sehe paaihijn. Sämirääđi mieđettij Šuoŋâsuonjâreh-haahân 34 000 NOK (suullân 3 000 eurod).
Puoh projekteh, moh láá finnim kulttuurtorjuu, kávnojeh Sämirääđi nettisiijđoin.

Uđđâ toorjâhäämi

Sämirääđi almostit taan ive aalgâst meid uđđâ toorjâhäämi, mon nommâ lii Dalán-doarjja (anarâškielân Tállán-toorjâ). Uđđâ toorjâhäämi lii uáivildum sämitaaiđâ- já kulttuursyergi vyerdimettum, huápulijn já tiätu äigimiärán čonnum tábáhtusâin. Taggaar tábáhtus puáhtá leđe ovdâmerkkân festivaalân, konsertân, čáitáldâhân, kuursân teikkâ eres taaiđâ- já kulttuursyergi tilálâšvuotân uásálistem, moos ij veltihánnáá lah puáhtám uuccâđ ruttâdem eres saajeest. Torjuu stuárudâh lii enâmustáá 20 000 NOK (suullân 1 700 eurod). Taam išeruuđâ puáhtá uuccâđ kulmii ivveest. Ive 2025 uuccâmääigih láá njuhčâmáánust, vyesimáánust já čohčâmáánust.

Sämirääđi kulttuurtorjui ulmen lii tuárjuđ, iäláskittiđ já ovdediđ ohtâlii sämitaaiđâ- já kulttuursyergi. Torjuu pyehtih uuccâđ ovtâskâs sämmiliih, sämijuávhuh já sämiseervih. Kulttuurtorjuid ruttâd Tave-enâmij ministerrääđi.

Käldee:

– Sámiráđđi jugii jagi 2025 kulturdoarjagiid (www.saamicouncil.net)

Kove: Kevin Francett / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...