Pekka Sammallahti já Sig-Britt Persson uážžoin Kollekielâ-palhâšume

Tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume mieđettui taan ive professor Pekka Sammallahtin já maadâsämikielâ kielâpargee Sig-Britt Perssonân. Palhâšume keigejui sunnui jyehimtilálâšvuođâst Oslost majebaargâ roovvâdmáánu 22. peeivi.

Kielâpargeekyevtis uážžoin Kollekielâ-palhâšume kuhesáigásii pargostis sämikielâi oovdân. Sig-Britt Persson lii ovdedâm maadâsämikielâ ubâ pargoelimis. Sun lii porgâm eres lasseen jurgâleijen, stivrejeijen, toimâtteijen já kielâkonsultin. Pekka Sammallahti vuod lii porgâm sämikielâ máttááttâsâst já tutkâmušâst. Sun lii haahâm tiäđuid kielâin já juáhám taid vijđásávt oppâkirjij, sänikirjij já máttááttem peht.

”Jiem tieđe, maid mun puávtáččim ettâđ eres ko et tot oro lemin munnui palhâšume uážžoid uáli jo tehálâš já stuorrâ äšši”, Sammallahti eeđâi. ”Tot lieggee hirmâd ennuv muu vááimu uážžuđ taam kunnee já tubdâstâs sämisiärváduvâst”, sun ilodij NRK sahhiittâlmist.

Persson ij vuárdám taam palhâšume, já sunjin tot lâi ilolâš olâttâs. Sun uáiná, et maadâsämikielâ tile lii čielgâsávt ovdánâm. ”Taan ääigi maadâsämikielâ sárnooh láá ennuv, ennuv eenâb ko talle ko mun algâttim jieččân pargo 50 ihheed tassaaš. Tääl láá ennuv nuorah, kiäh uáppih kielâ. Sist lii vala kuhes mätki oovdâst, mut tot lii kuittâg algâ”, sun eeđâi.

Kollekielâ-palhâšume juohhui taan ive kyevti ulmui, tastko lävdikodde halijdij luptiđ uáinusân eennâmrajij rastaldittee ohtsâšpargo. ”Stuorrâ iloin mun tuáivuttâm luho palhâšume vyeitteid. Sig-Britt Persson já Pekka Sammallahti čäittiv maŋgâ pele sämikielâpargoost – čaabâkirjálâšvuođâst já taiđâlii peeleest kiddâ akateemisii já kielâtieđâlii pele räi”, eeđâi Taažâ kieldâ- já kuávluminister Erling Sande palhâšume jyehimtilálâšvuođâst.

Kollekielâ-palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministerij já tai enâmij Sämitigij saavâjođetteijeeh. Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive ovtâskâs ulmuid, ornijduumijd teikkâ instituutioid, kiäh teikâ moh láá merhâšitteht ovdedâm sämikielâ. Vuosmuš Kollekielâ-palhâšume juohhui ive 2004. Kielâpalhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. Taan ive taat summe juáhhoo táásá kyevti vyeittei.

Kollekielâ-palhâšume árvuštâllâmlävdikoddeest 2024 láá lamaš Helén Storelv-Rabone (jođetteijee), Aili Keskitalo, Leena Niittyvuopio-Jämsä, Tauno Ljetoff já Per-Martin Israelsson.

Käldeeh:

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Gollegiela giellabálkkašumi (www.nrk.no)

– Samisk språkpris delt ut i dag: – Et bidrag til å holde språkene i live (www.nrk.no)

– Kollekielâ-palhâšume Pekka Sammallahtin já Sig-Britt Perssonin (yle.fi)

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi – Gollegiella 2024 (www.regjeringen.no)

Kove: Sámi Giellagáldu

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...