Pekka Sammallahti já Sig-Britt Persson uážžoin Kollekielâ-palhâšume

Tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume mieđettui taan ive professor Pekka Sammallahtin já maadâsämikielâ kielâpargee Sig-Britt Perssonân. Palhâšume keigejui sunnui jyehimtilálâšvuođâst Oslost majebaargâ roovvâdmáánu 22. peeivi.

Kielâpargeekyevtis uážžoin Kollekielâ-palhâšume kuhesáigásii pargostis sämikielâi oovdân. Sig-Britt Persson lii ovdedâm maadâsämikielâ ubâ pargoelimis. Sun lii porgâm eres lasseen jurgâleijen, stivrejeijen, toimâtteijen já kielâkonsultin. Pekka Sammallahti vuod lii porgâm sämikielâ máttááttâsâst já tutkâmušâst. Sun lii haahâm tiäđuid kielâin já juáhám taid vijđásávt oppâkirjij, sänikirjij já máttááttem peht.

”Jiem tieđe, maid mun puávtáččim ettâđ eres ko et tot oro lemin munnui palhâšume uážžoid uáli jo tehálâš já stuorrâ äšši”, Sammallahti eeđâi. ”Tot lieggee hirmâd ennuv muu vááimu uážžuđ taam kunnee já tubdâstâs sämisiärváduvâst”, sun ilodij NRK sahhiittâlmist.

Persson ij vuárdám taam palhâšume, já sunjin tot lâi ilolâš olâttâs. Sun uáiná, et maadâsämikielâ tile lii čielgâsávt ovdánâm. ”Taan ääigi maadâsämikielâ sárnooh láá ennuv, ennuv eenâb ko talle ko mun algâttim jieččân pargo 50 ihheed tassaaš. Tääl láá ennuv nuorah, kiäh uáppih kielâ. Sist lii vala kuhes mätki oovdâst, mut tot lii kuittâg algâ”, sun eeđâi.

Kollekielâ-palhâšume juohhui taan ive kyevti ulmui, tastko lävdikodde halijdij luptiđ uáinusân eennâmrajij rastaldittee ohtsâšpargo. ”Stuorrâ iloin mun tuáivuttâm luho palhâšume vyeitteid. Sig-Britt Persson já Pekka Sammallahti čäittiv maŋgâ pele sämikielâpargoost – čaabâkirjálâšvuođâst já taiđâlii peeleest kiddâ akateemisii já kielâtieđâlii pele räi”, eeđâi Taažâ kieldâ- já kuávluminister Erling Sande palhâšume jyehimtilálâšvuođâst.

Kollekielâ-palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministerij já tai enâmij Sämitigij saavâjođetteijeeh. Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive ovtâskâs ulmuid, ornijduumijd teikkâ instituutioid, kiäh teikâ moh láá merhâšitteht ovdedâm sämikielâ. Vuosmuš Kollekielâ-palhâšume juohhui ive 2004. Kielâpalhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. Taan ive taat summe juáhhoo táásá kyevti vyeittei.

Kollekielâ-palhâšume árvuštâllâmlävdikoddeest 2024 láá lamaš Helén Storelv-Rabone (jođetteijee), Aili Keskitalo, Leena Niittyvuopio-Jämsä, Tauno Ljetoff já Per-Martin Israelsson.

Käldeeh:

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Gollegiela giellabálkkašumi (www.nrk.no)

– Samisk språkpris delt ut i dag: – Et bidrag til å holde språkene i live (www.nrk.no)

– Kollekielâ-palhâšume Pekka Sammallahtin já Sig-Britt Perssonin (yle.fi)

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi – Gollegiella 2024 (www.regjeringen.no)

Kove: Sámi Giellagáldu

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst

23 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá lammâšum Avelist luhottesvuođâst, ko telakyermiauto kománij räjijáágárkomppania hárjuttâllâmkuávlust. Kyevtis lává lammâšum viärráht. Suoi lává tolvum Ruávinjaargâ kuávdášpyecceiviäsun. 21 viärjukenigâsvuođâlâžžâd láá tolvum...

Fuji-väärist lii muáttám taan ive eskin skammâmáánust

Fuji-väärist Japanist lii taan täälvi muáttám vuossâmuu keerdi eskin skammâmáánust. Brittilii almosradiofinnoduv BBC mield Jaapaan áimutiettuu lágádâs Shizuoka toimâmčyegis uáinistij muottuu Fuji-vääri čohheest skammâmáánu...

Taan ive nommâ lii Šielâ

Šielâ lii väljejum ive 2024 nommân, tieđeet Helsig ollâopâttâh. Vyeittee jienâstui Nomâttâstutkâmuš peeivij (suom. Nimistöntutkimuksen päivät) ääigi skammâmáánu 8. peeivi. Ive nommâ lii tubdâstâspalhâšume...

Laapist lieggâsub oholoppâ ko kuássin ovdil skammâmáánu historjást

Moonnâm vástuppeeivi ehidispeeivi Njellimist mittedui 12,6 cekkid, mii lii uđđâ liegâsvuotâulâttâs Laapi kuávlust skammâmáánust. Jo iđedisiijâ mittedui paijeel 10 cekkid tave- já koskâ-Laapist, mii...

Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh lii ain-uv Suomâ stuárráámus piäládâh

Yle koijâdâllâm mield Suomâ sosialdemokraatlâš piäládâh juátká Suomâ stuárráámus piäládâhhân. Piäláduv kyedittem lii pajanâm, já tääl tot lii 24,3 %, mii lii 1,7 %...