Pekka Sammallahti já Sig-Britt Persson uážžoin Kollekielâ-palhâšume

Tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume mieđettui taan ive professor Pekka Sammallahtin já maadâsämikielâ kielâpargee Sig-Britt Perssonân. Palhâšume keigejui sunnui jyehimtilálâšvuođâst Oslost majebaargâ roovvâdmáánu 22. peeivi.

Kielâpargeekyevtis uážžoin Kollekielâ-palhâšume kuhesáigásii pargostis sämikielâi oovdân. Sig-Britt Persson lii ovdedâm maadâsämikielâ ubâ pargoelimis. Sun lii porgâm eres lasseen jurgâleijen, stivrejeijen, toimâtteijen já kielâkonsultin. Pekka Sammallahti vuod lii porgâm sämikielâ máttááttâsâst já tutkâmušâst. Sun lii haahâm tiäđuid kielâin já juáhám taid vijđásávt oppâkirjij, sänikirjij já máttááttem peht.

”Jiem tieđe, maid mun puávtáččim ettâđ eres ko et tot oro lemin munnui palhâšume uážžoid uáli jo tehálâš já stuorrâ äšši”, Sammallahti eeđâi. ”Tot lieggee hirmâd ennuv muu vááimu uážžuđ taam kunnee já tubdâstâs sämisiärváduvâst”, sun ilodij NRK sahhiittâlmist.

Persson ij vuárdám taam palhâšume, já sunjin tot lâi ilolâš olâttâs. Sun uáiná, et maadâsämikielâ tile lii čielgâsávt ovdánâm. ”Taan ääigi maadâsämikielâ sárnooh láá ennuv, ennuv eenâb ko talle ko mun algâttim jieččân pargo 50 ihheed tassaaš. Tääl láá ennuv nuorah, kiäh uáppih kielâ. Sist lii vala kuhes mätki oovdâst, mut tot lii kuittâg algâ”, sun eeđâi.

Kollekielâ-palhâšume juohhui taan ive kyevti ulmui, tastko lävdikodde halijdij luptiđ uáinusân eennâmrajij rastaldittee ohtsâšpargo. ”Stuorrâ iloin mun tuáivuttâm luho palhâšume vyeitteid. Sig-Britt Persson já Pekka Sammallahti čäittiv maŋgâ pele sämikielâpargoost – čaabâkirjálâšvuođâst já taiđâlii peeleest kiddâ akateemisii já kielâtieđâlii pele räi”, eeđâi Taažâ kieldâ- já kuávluminister Erling Sande palhâšume jyehimtilálâšvuođâst.

Kollekielâ-palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministerij já tai enâmij Sämitigij saavâjođetteijeeh. Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive ovtâskâs ulmuid, ornijduumijd teikkâ instituutioid, kiäh teikâ moh láá merhâšitteht ovdedâm sämikielâ. Vuosmuš Kollekielâ-palhâšume juohhui ive 2004. Kielâpalhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. Taan ive taat summe juáhhoo táásá kyevti vyeittei.

Kollekielâ-palhâšume árvuštâllâmlävdikoddeest 2024 láá lamaš Helén Storelv-Rabone (jođetteijee), Aili Keskitalo, Leena Niittyvuopio-Jämsä, Tauno Ljetoff já Per-Martin Israelsson.

Käldeeh:

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Gollegiela giellabálkkašumi (www.nrk.no)

– Samisk språkpris delt ut i dag: – Et bidrag til å holde språkene i live (www.nrk.no)

– Kollekielâ-palhâšume Pekka Sammallahtin já Sig-Britt Perssonin (yle.fi)

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi – Gollegiella 2024 (www.regjeringen.no)

Kove: Sámi Giellagáldu

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...