Pekka Sammallahti já Sig-Britt Persson uážžoin Kollekielâ-palhâšume

Tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume mieđettui taan ive professor Pekka Sammallahtin já maadâsämikielâ kielâpargee Sig-Britt Perssonân. Palhâšume keigejui sunnui jyehimtilálâšvuođâst Oslost majebaargâ roovvâdmáánu 22. peeivi.

Kielâpargeekyevtis uážžoin Kollekielâ-palhâšume kuhesáigásii pargostis sämikielâi oovdân. Sig-Britt Persson lii ovdedâm maadâsämikielâ ubâ pargoelimis. Sun lii porgâm eres lasseen jurgâleijen, stivrejeijen, toimâtteijen já kielâkonsultin. Pekka Sammallahti vuod lii porgâm sämikielâ máttááttâsâst já tutkâmušâst. Sun lii haahâm tiäđuid kielâin já juáhám taid vijđásávt oppâkirjij, sänikirjij já máttááttem peht.

”Jiem tieđe, maid mun puávtáččim ettâđ eres ko et tot oro lemin munnui palhâšume uážžoid uáli jo tehálâš já stuorrâ äšši”, Sammallahti eeđâi. ”Tot lieggee hirmâd ennuv muu vááimu uážžuđ taam kunnee já tubdâstâs sämisiärváduvâst”, sun ilodij NRK sahhiittâlmist.

Persson ij vuárdám taam palhâšume, já sunjin tot lâi ilolâš olâttâs. Sun uáiná, et maadâsämikielâ tile lii čielgâsávt ovdánâm. ”Taan ääigi maadâsämikielâ sárnooh láá ennuv, ennuv eenâb ko talle ko mun algâttim jieččân pargo 50 ihheed tassaaš. Tääl láá ennuv nuorah, kiäh uáppih kielâ. Sist lii vala kuhes mätki oovdâst, mut tot lii kuittâg algâ”, sun eeđâi.

Kollekielâ-palhâšume juohhui taan ive kyevti ulmui, tastko lävdikodde halijdij luptiđ uáinusân eennâmrajij rastaldittee ohtsâšpargo. ”Stuorrâ iloin mun tuáivuttâm luho palhâšume vyeitteid. Sig-Britt Persson já Pekka Sammallahti čäittiv maŋgâ pele sämikielâpargoost – čaabâkirjálâšvuođâst já taiđâlii peeleest kiddâ akateemisii já kielâtieđâlii pele räi”, eeđâi Taažâ kieldâ- já kuávluminister Erling Sande palhâšume jyehimtilálâšvuođâst.

Kollekielâ-palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministerij já tai enâmij Sämitigij saavâjođetteijeeh. Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive ovtâskâs ulmuid, ornijduumijd teikkâ instituutioid, kiäh teikâ moh láá merhâšitteht ovdedâm sämikielâ. Vuosmuš Kollekielâ-palhâšume juohhui ive 2004. Kielâpalhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. Taan ive taat summe juáhhoo táásá kyevti vyeittei.

Kollekielâ-palhâšume árvuštâllâmlävdikoddeest 2024 láá lamaš Helén Storelv-Rabone (jođetteijee), Aili Keskitalo, Leena Niittyvuopio-Jämsä, Tauno Ljetoff já Per-Martin Israelsson.

Käldeeh:

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Gollegiela giellabálkkašumi (www.nrk.no)

– Samisk språkpris delt ut i dag: – Et bidrag til å holde språkene i live (www.nrk.no)

– Kollekielâ-palhâšume Pekka Sammallahtin já Sig-Britt Perssonin (yle.fi)

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi – Gollegiella 2024 (www.regjeringen.no)

Kove: Sámi Giellagáldu

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...