Pekka Sammallahti já Sig-Britt Persson uážžoin Kollekielâ-palhâšume

Tave-eennâmlâš Kollekielâ-palhâšume mieđettui taan ive professor Pekka Sammallahtin já maadâsämikielâ kielâpargee Sig-Britt Perssonân. Palhâšume keigejui sunnui jyehimtilálâšvuođâst Oslost majebaargâ roovvâdmáánu 22. peeivi.

Kielâpargeekyevtis uážžoin Kollekielâ-palhâšume kuhesáigásii pargostis sämikielâi oovdân. Sig-Britt Persson lii ovdedâm maadâsämikielâ ubâ pargoelimis. Sun lii porgâm eres lasseen jurgâleijen, stivrejeijen, toimâtteijen já kielâkonsultin. Pekka Sammallahti vuod lii porgâm sämikielâ máttááttâsâst já tutkâmušâst. Sun lii haahâm tiäđuid kielâin já juáhám taid vijđásávt oppâkirjij, sänikirjij já máttááttem peht.

”Jiem tieđe, maid mun puávtáččim ettâđ eres ko et tot oro lemin munnui palhâšume uážžoid uáli jo tehálâš já stuorrâ äšši”, Sammallahti eeđâi. ”Tot lieggee hirmâd ennuv muu vááimu uážžuđ taam kunnee já tubdâstâs sämisiärváduvâst”, sun ilodij NRK sahhiittâlmist.

Persson ij vuárdám taam palhâšume, já sunjin tot lâi ilolâš olâttâs. Sun uáiná, et maadâsämikielâ tile lii čielgâsávt ovdánâm. ”Taan ääigi maadâsämikielâ sárnooh láá ennuv, ennuv eenâb ko talle ko mun algâttim jieččân pargo 50 ihheed tassaaš. Tääl láá ennuv nuorah, kiäh uáppih kielâ. Sist lii vala kuhes mätki oovdâst, mut tot lii kuittâg algâ”, sun eeđâi.

Kollekielâ-palhâšume juohhui taan ive kyevti ulmui, tastko lävdikodde halijdij luptiđ uáinusân eennâmrajij rastaldittee ohtsâšpargo. ”Stuorrâ iloin mun tuáivuttâm luho palhâšume vyeitteid. Sig-Britt Persson já Pekka Sammallahti čäittiv maŋgâ pele sämikielâpargoost – čaabâkirjálâšvuođâst já taiđâlii peeleest kiddâ akateemisii já kielâtieđâlii pele räi”, eeđâi Taažâ kieldâ- já kuávluminister Erling Sande palhâšume jyehimtilálâšvuođâst.

Kollekielâ-palhâšume láá vuáđudâm Taažâ, Ruotâ já Suomâ sämiaašijn västideijee ministerij já tai enâmij Sämitigij saavâjođetteijeeh. Palhâšume juáhhoo jyehi nube ive ovtâskâs ulmuid, ornijduumijd teikkâ instituutioid, kiäh teikâ moh láá merhâšitteht ovdedâm sämikielâ. Vuosmuš Kollekielâ-palhâšume juohhui ive 2004. Kielâpalhâšume stuárudâh lii 15 000 eurod. Taan ive taat summe juáhhoo táásá kyevti vyeittei.

Kollekielâ-palhâšume árvuštâllâmlävdikoddeest 2024 láá lamaš Helén Storelv-Rabone (jođetteijee), Aili Keskitalo, Leena Niittyvuopio-Jämsä, Tauno Ljetoff já Per-Martin Israelsson.

Käldeeh:

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Gollegiela giellabálkkašumi (www.nrk.no)

– Samisk språkpris delt ut i dag: – Et bidrag til å holde språkene i live (www.nrk.no)

– Kollekielâ-palhâšume Pekka Sammallahtin já Sig-Britt Perssonin (yle.fi)

– Sig-Britt Persson ja Pekka Sammallahti oažžuba Davviriikkalaš sámi giellabálkkašumi – Gollegiella 2024 (www.regjeringen.no)

Kove: Sámi Giellagáldu

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...