Amazon juuvah láá tääl eromâš koškáseh

Amazon kuávlust Brasiliast lii tääl eromâš koškes. Amazon juuvâi čäsuáivih láá maaŋgâi soojij vuálánâm eenâb ko toh láá lamaš kuássin ovdil kuávlu 122 ive kukkosii mittedemhistorjást.

Brasilia luándukatastrofhaldâttâh Cemaden mield taan čoovčâ koškesvuotâ lii korrâsumos já vijđásumos, mii lii kuássin mittedum Brasiliast. Koškesvuotâ uhked Amazon juuvâi já arvemeecij maaŋgâid härvinijd iäláánšlaajâid, tego juhâdelfiinijd.

Roovvâdmáánu 4. peeivi 2024 Manaus kaavpugist Amazon juhâkuávlust Rio Negro -juuvâ čäsuáivi tääsi lâi 12,66 meetterid, mii lii vyeligub ko kuássin ovdil mittedemhistorjást. Táválâš tääsi ličij 21 meetterid. Manaus lii merhâšittee haammânkaavpug, mut tääl kärbisjotolâh lii pisánâm. Ridoh láá tievâ enâmân pááccám juhâkárbáin. Ulmuin lii vaigâd posâdâttâđ já finniđ putes čääsi. Vyeligis čäsuáivi vaaigut meid čuuvtij taarbâšlij tävirij fievridmân.

Koškesvuotâ vaaigut meid šleđgâpyevtitmân, tastko Brasiliast stuárráámus uási šleeđgâst pyevtittuvvoo čäcivuoimijn. Brasilia energiaesiväldi lii tuhhiittâm vuáváámijd väldiđ anon koskâpuddâsávt kesiääigi šleeđgâ šeštim tiet. Jis Brasilia president Lula da Silva meid tuhhit iävtuttâs, te Brasiliast tijmeh sirdojeh ovttáin tijmijn ovdâskulij.

Eromâšávt koškepajeh láá viäránâm Amazon kuávlust šoŋŋâdâhnubástus tiet. Ovdebáš koškesvuotâulâttâs mittedui tijmá. Šooŋâ robdâalmoneh vaigutteh stuorrâ uásán Maadâ-Amerikist. Pakkâ šoŋŋâ já koškesvuotâ ovdedeh iŋádâhtuulâi levânem Amazonist já Pantanalist, maailm stuárráámuu njeešist.

Tile ij lah vala váháš ááigán muttuumin pyerebin: kuávlust koškepaje pištá táválávt skammâmáánu räi, ovdil ko arvaa.

Käldeeh:

– Amazonin alueen ennätyskuivuus estää laivaliikenteen ja tuhoaa sademetsää (yle.fi)

– Amazonin alueen ennätyskuivuus estää laivaliikenteen ja tuhoaa sademetsää (yle.fi)

– Brasilia vaihtaa aikavyöhykettä – syynä Amazonjoen kuivuminen (yle.fi)

– Brazil drought drops Amazon port river level to 122-year low (www.reuters.com)

Kove: Neil Palmer/CIAT (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...