Peru Nazcast láá kavnum 303 uđđâ geoglyfid tahojiermi iššijn

Arkeologeh láá kavnâm 303 uđđâ geoglyfid Nazca linjái aldasijn Perust. Nazca linjáh láá 2 000 ihheed puáris arkeologisâš saje, mii lii lamaš ohtâ Unesco maailmärbičuosâttuvâin ive 1994 rääjist. Uđđâ tutkâmušâinis totkeeh kevttii iššeen tahojiermi. Tääl kavnum geoglyfijn uáinojeh lodeh, kisáh, apinah, miekkiválláh já joba puátkejum uáivih.

Puoh geoglyfeh ađai eennâmkovoseh, maid jaapaanlii Yamagata ollâopâttuv Nazca-instituut juávkku lii kavnâm ohtsâšpargoost IBM Research -uásáduvváin, láá ucebeh ko ovdil vuottum stuorrâ geometrisiih kovoseh, moh oleh paijeel 400 neljihâškilomeetter kuávlun Nazca tuolbâdâsân.

Uđđâ kovoseh ráhtojii suullân 200 ihheed oKr. Toh adeleh uđđâ tiäđuid sirduumist Paracas-kulttuurist Nazca-kulttuurân. Nazcah rahtii tobdos kolibri-, apina- já välishuáđđoid, moh láá uási Unesco maailmärbičuosâttuvâst.

”Jiermitaho kevttim tutkâmušâin lii adelâm mijjân máhđulâšvuođâ karttiđ geoglyfij soojijd jotelubbooht já tärkkilubbooht”, iätá Yamagata ollâopâttuv arkeolog Masato Sakai.

Tahojiermi kevttim oovtâst vyeligâsâst kirdee droonijguin lii toohâm geoglyfij uuccâm pehtilubbon, muštâl Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) tutkâmuš. Tutkâmuš mield ohtsis 430 geoglyfid kávnojii masa čyeđe ive ääigi. 303 uđđâ geoglyf kavnâm tahojiermi iššijn vist piištij tuše kuttâ mánuppaje.

Tahojiermimalli huámmášij pehtilávt maaŋgâid ucebijd relieftijppâsijd geoglyfijd, maid olmooščolmijn lii vaigâdub uáiniđ. Tahojiermi meid poostij analysistiđ stuorrâ meerijd droonij pyevtittem tiäđuid, moiguin tot kávná kuávluid, kost puávtáččii leđe lase geoglyfeh.

Peru Nazca linjái uáiviarkeolog Johny Isla iätá, et droonij já tahojiermi kevttim meerhâš stuorrâ läävhi ovdâskulij arkeologisii tutkâmušân taan kuávlust. ”Droonijguin puáhtá tutkâđ maŋgâ kilomeetter peeivist. Tom, mii ovdil piištij kulmâ tâi nelji ive, puáhtá tääl porgâđ kyevti tâi kuulmâ peeivist.”

Isla mield tääl kavnum geoglyfeh láá nuuvt uceh – kuulmâst čiččâm meetterân – ete toh iä liččii kavnum tovláin kirdemijn, main kávnojii jietânâskoveh já linjáh Nazca vijđes čunoiäpituolbâdâsâst.

Uđđâ geoglyfij merhâšume oro lemin eres ko Nazca-kulttuur stuorrâ kuuvijn já huáđđoin. ”Mij pyehtip ettâđ, ete ulmuuh láá ráhtám taid kuuvijd ulmui várás. Koveh távjá čäittih jyehipiäiválii eellim”, Isla muštâl. ”Nazca-áigásii koveh vist láá uáli jo stuorrâ huáđđooh, moh láá rahtum iänáážin lätis asan, vâi imeleh uáináččii taid.”

Ucebeh geoglyfeh, moh láá puárásuboh, máhđulávt kiävttojii merkkân, teikkâ toh ovdâstii peerâ- tâi hyelkkijuávhuid, mut tuođânálásávt tain vááilui čáácán já heeđâlmlâšvuotân lohtâseijee rituaallâš merhâšume, mii lii stuárráábijn, maŋeláá rahtum sárgáin.

Uđđâ geoglyfijn uáinojeh iänáážin luánduelleeh, mutâ meid lojes kaameelelleeh tego laamah já alpakah sehe ulmuuh, kiäh tuállejeh puátkejum ooivijd, já abstraktliih olmoošhuáđđooh.

Käldee:

– Archaeologists use AI to discover 303 unknown geoglyphs near Nazca Lines (www.theguardian.com)

Kove: Diego Delso (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....