Kuuđhah mättih amputistiđ šlajâskipárijdis ruovjijd

Ko juurdâš ryevji amputistem, te mielân puátá vuosmustáá kiiruurg, kote tom parga. Ellei maailmist meid kuuđhah pyehtih toimâđ kirurgin. Uđđâ tutkâmuš muštâl, et kuuđhah pyehtih jursseđ šlajâskipáris jyelgi rasta, jis jyelgi paajeeb uási lii lammâšum. Taat oro julmes toimân, mut ton áánsust lammâšum kuuđhâ eellimmáhđulâšvuođah puáráneh vuálá 40 prosentist paijeel 90 prosentân. Tutkâmuš tohhui Ovtâstum staatâin tohhum kutkâšlaajáin.

Jis vist kutkâ lii lammim jyelgis vyeleeb uási, te talle tipšon lii jyelgi njuállum. Taat še lii luhostum tipšostrategia, tastko tot lasseet lammâšum kuuđhâ selvânemprooseent 15 prosentist 75 prosentân. Tutkâmuš puátuseh láá almostum Current Biology -loostâst.

Epitáválâš jiegâ káijoo tipšo oro puátimin tast, et tutkâmvuálásijn Camponotus floridanus -kuuđhâin váilu eromâš ráksá, mii ráhtá antibiootlágán amnâs, mii koddá bakteerijd.

Kuuđhah tietih ain, maggaar strategia toh kalgeh kevttiđ. Ko vyeleeb ryevji lii hávádum, te talle ij lah asto amputistmân, tastko bakteereh peesih voorâ mield roopân uáli jotelávt. Kuuđhah selvâneh hávádum vyeleeb ryevji amputistmist tuše nyevt 20 prosentist tábáhtusâin. Häävi putestem njuálumáin tuáimá talle pehtilubbooht.

Puátteevuođâst totkeeh irâtteh selvâttiđ meid tom, kevttih-uv Euroop kutkâšlaajah-uv amputistem jiegâs kááijumstrategian. Sij áiguh meid vuáijuđ kuđhâi kevttim hävitipšomân. Motomeh šlaajah oroh akaasiamuorâin já tipšoh tobbeen havijdis, mut tärhis tääpi, maht tot tábáhtuvá, lii ain tuđhâhánnáá.

”Taat tutkâmuš vuáđuduvá ovdláhháá tohhum tutkâmuššáid”, muštâl evoluutiobiolog Koos Boomsma NOS-median. Taat tutkâmuš kuoskâi afriklii kutkâšlaajân – salâsteijeid, moh volliitteh termiitmievtâid. Tobbeen maaŋgah kuuđhah lammâšuveh viärráht. Kuuđhah tuálvuh lammâšum šlajâskipárijdis mottoommuđusii pyecceiviäsun, ennimiehtân, aktiivlii tiipšon já putteestmân, moi áánsust čuuvtij eenâb kuuđhah selvâneh.

Amputistmeh tábáhtuvvii meid taan tááhust, mut vajalâš termiiteh tohhii tom. Kuuđhah desinfistii šlajâskipárijdis haavijd tuše talle, jis lammâšum kuuđhâst vailuu enâmustáá kyehti ryevji. Talle toh lijjii val eellimkiälbuliih. Tast poođij juurdâ taan uđđâ tutkâmušân, Boomsma čielgee.

Käldeeh:

– Wound-dependent leg amputations to combat infections in an ant society (www.cell.com)

– Mieren amputeren als volleerd chirurg poten van soortgenoten (nos.nl)

Kove: Sergio Cerrato – Italia (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suvi Minkkinen lii puáhtám Suomân kuálmád pronssi­miitaal Italia tälvi­olym­pialijn

Suvi Minkkinen vuoitij proonsi pasepeeivi pääččimčuoigâm vyejeetmist. Sun lâi kišto áinoo syemmilâš. Suomân láá ovdil suu puáttám kuttâ miitaal pääččimčuoigâm olympialij historjást, mut Minkkinen...

Suomâ lii vuáittám kyehti proonsi olympialij vuosmuu ohhoost

Eero Hirvosâžân pronssi ovtâstittum normaalluáhá kištoost Ovtâstittum normaalluáhá kišto keččui eromâš tárkká, tastko majemuu čuoigâmmohheest mitalist láin kiddâ vala kyehti syemmilii. Sunnust Eero Hirvonen vuoitij...

Lauri Vuorinen já Olli Hiiden­salo niäljá­deh olympialijn – Muttoo-uv Vuorisii čyegis­saje val kolle­mitalin?

Lauri Vuorisiist korrâ kišto Majebargâ (kuovâmáánu 10. peivi) lâi pyeremus peivi syemmiláid Milano-Cortina olympialij aalgâst, tastko sehe čyeigee Lauri Vuorinen já pääččimčyeigee Olli Hiidensalo poođijn...

Onne viättoo Maailm radio­peivi 2026

Ovtâstum aalmugij šoddâdem-, tieđâ- já kulttuurornijdume UNESCO lii kulluuttâm kuovâmáánu 13. peeivi Maailm radiopeivin. Ive 2011 porgum julgáštus mield UNESCO iská lasettiđ tiäđulâšvuođâ radio...

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo 25‑ihásii toimâ­pálgás

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo ubâ ive 25‑ihásii tooimâs sämikielâi já sämikulttuur škovlim já tutkâm njunošin Suomâst. Juhlom aalgij juhleseminaaráin kuovâmáánu 11. peeivi Oulu ollâopâttuvvâst....