Ko juurdâš ryevji amputistem, te mielân puátá vuosmustáá kiiruurg, kii tom parga. Ellei maailmist meid kuuđhah pyehtih toimâđ kirurgin. Uđđâ tutkâmuš muštâl, et kuuđhah pyehtih jursseđ šlajâskipáris jyelgi rasta, jis jyelgi paajeeb uási lii lammâšum. Taat oro julmes toimân, mut ton áánsust lammâšum kuuđhâ eellimmáhđulâšvuođah puáráneh vuálá 40 prosentist paijeel 90 prosentân. Tutkâmuš tohhui Ovtâstum staatâin tohhum kutkâšlaajáin.
Jis vist kutkâ lii lammim jyelgis vyeleeb uási, te talle tipšon lii jyelgi njuállum. Taat še lii luhostum tipšostrategia, tastko tot lasseet lammâšum kuuđhâ selvânemprooseent 15 prosentist 75 prosentân. Tutkâmuš puátuseh láá almostum Current Biology -loostâst.
Epitáválâš jiegâ káijoo tipšo oro puátimin tast, et tutkâmvuálásijn Camponotus floridanus -kuuđhâin váilu eromâš ráksá, mii ráhtá antibiootlágán amnâs, mii koddá bakteerijd.
Kuuđhah tietih ain, maggaar strategia toh kalgeh kevttiđ. Ko vyeleeb ryevji lii hávádum, te talle ij lah asto amputistmân, tastko bakteereh peesih voorâ mield roopân uáli jotelávt. Kuuđhah selvâneh hávádum vyeleeb ryevji amputistmist tuše nyevt 20 prosentist tábáhtusâin. Häävi putestem njuálumáin tuáimá talle pehtilubbooht.
Puátteevuođâst totkeeh irâtteh selvâttiđ meid tom, kevttih-uv Euroop kutkâšlaajah-uv amputistem jiegâs kááijumstrategian. Sij áiguh meid vuáijuđ kuđhâi kevttim hävitipšomân. Motomeh šlaajah oroh akaasiamuorâin já tipšoh tobbeen havijdis, mut tärhis tääpi, maht tot tábáhtuvá, lii ain tuđhâhánnáá.
”Taat tutkâmuš vuáđuduvá ovdláhháá tohhum tutkâmuššáid”, muštâl evoluutiobiolog Koos Boomsma NOS-median. Taat tutkâmuš kuoskâi afriklii kutkâšlaajân – salâsteijeid, moh volliitteh termiitmievtâid. Tobbeen maaŋgah kuuđhah lammâšuveh viärráht. Kuuđhah tuálvuh lammâšum šlajâskipárijdis mottoommuđusii pyecceiviäsun, ennimiehtân, aktiivlii tiipšon já putteestmân, moi áánsust čuuvtij eenâb kuuđhah selvâneh.
Amputistmeh tábáhtuvvii meid taan tááhust, mut vajalâš termiiteh tohhii tom. Kuuđhah desinfistii šlajâskipárijdis haavijd tuše talle, jis lammâšum kuuđhâst vailuu enâmustáá kyehti ryevji. Talle toh lijjii val eellimkiälbuliih. Tast poođij juurdâ taan uđđâ tutkâmušân, Boomsma čielgee.
Käldeeh:
– Wound-dependent leg amputations to combat infections in an ant society (www.cell.com)
– Mieren amputeren als volleerd chirurg poten van soortgenoten (nos.nl)
Kove: Sergio Cerrato – Italia (Pixabay)