Repovesi já Hossa hiäŋgušaldeh ain kiävttukiäldust

Meccihaldâttâs lii tärhistâm ohtsis 33 hiäŋgušalde torvolâšvuođâ. Uđđâ kiävttukiälduh iä puáttám, mut kyehti hiäŋgušalde pisoh ain kiävttukiäldust. Nubbe tain lii Repovesi aalmuglâšmeecist já nubbe Hossa aalmuglâšmeecist.

Repovesi aalmuglâšmeecist kiävttukiäldust lii Lapinsalmi hiäŋgušalde já Hossa aalmuglâšmeecist Julma-Ölkky hiäŋgušalde. Repovesi šalde lii lamaš kiddâ uđđâivemáánu rääjist, tastko Meccihaldâttâs mield korrâ pieggâ sáttá vahâgittiđ tom. Julma-Ölkky hiäŋgušalde Hossa aalmuglâšmeecist vist poođij kiävttukiäldun vyesimáánu loopâst. Meccihaldâttâs arvâl, et täälvi muottuuh láá vahâgittâm šalde, mon ij lah tääl torvolâš kevttiđ.

Meccihaldâttâs meridij tärhistiđ eres-uv hiäŋgušooldijd talle ko sij huámmášii, et Julma-Ölkky šalde lii vahâgittum. Tärhistem ohtâvuođâst kuálmád-uv šalde valdui meddâl kiävtust. Čuđejuuvâ hiäŋgušalde Pänituoddâr meccikuávlust lâi kiävttukiäldust kesimáánu aalgâst. Tot kuittâg lekkui oppeet kesimáánu majemuu ohhoost.

Meccihaldâttâs almoot talle ko hiäŋgušaldeh láá oppeet kiävtust. Sehe Repovesi já Hossa aalmuglâšmeecist puáhtá jotteeđ maaŋgâpiälásávt, veikkâ taah kyehti šalde láá-uv kiddâ. Hossa Julma-Ölkkyst piäsá ain väzziđ juuvâ kuábbáá-uv peln, já Repovesist Lapinsalmi rasta jotá käärbis syeinimáánust jyehi peeivi tijme 10 já 18 kooskâst.

Käldeeh:

– Repoveden ja Hossan riippusillat pysyvät käyttökiellossa (yle.fi)

– Kansallispuistojen ja retkeilykohteiden riippusiltojen tarkastukset päätökseen – suljettuina pysyvät Lapinsalmen silta Repoveden ja Julma-Ölkyn silta Hossan kansallispuistossa (www.metsa.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...