Suomâst láá lappum 15 miljovn lodded muádilov ivveest

Suomâst maaŋgâi loddešlaajâi näälih láá kiäppánâm joba 25 %:áin moonnâm ive rääjist. Suijân toos lii epitáválâš monnjâtälvi, mii hettij luudij piervâldem já raavvâd uuccâm.

”Piervâleh paccii 10–15 cm assaas muotâkeerdi vuálá. Tot lâi viehâ ahevis tääpi joskâđ piervâldem”, muštâl Luándutieđâlii kuávdášmuseo pajeintendent já Luándupaaneel jeessân Aleksi Lehikoinen. ”Loddeniŋálâsah kolgii meridiđ, ete irâtteh-uv toh juátkiđ piervâldem vâi iä. Stuárráámus uási jo Suomâst orroo kesiluudijn koskâlduttii piervâldem, tastko muottiis šoŋŋâ lasettij luudij jamâlâšvuođâ, já luudij eellim lâi tergâdub ko piervâldem.”

Monnjâtäälvih vaigutteh loddešlaajâi naalijd koskâpuddâsávt, mutâ Suomâst loddenäälih láá kiäppánâm čuuvtij 2000-lovo rääjist. ”Suomâ love stuárráámuu loddešlaajâst kuttâ piergejeh hyeneest. Toi näälih láá kiäppánmin jotelávt”, Lehikoinen muštâl. Kuuđâ stuárráámuu loddešlaajâ kiäppánem meerhâš 15 miljovn lode lappum Suomâst muádilov ivveest. Taan ive kuávsuilode, ränisrástágáá, alkkuuvsáá, piäippáin, ruánáávarbusii já ränislivkkár näälih lijjii keessiv vyeligumoseh ko kuássin ovdil 2000-lovo rääjist. Siämmást kuittâg motomeh Maadâ-Suomâ loddešlaajah láá lassaanmin. Tagareh láá ovdâmerkkân čapisuáivkiärttu já kiärdutuvvá.

Lehikoinen lii huolâstum luudij roolâst ekosysteemist. Lodeh jođetteh siemânijd já poreh tiivrijd. ”Jis stuorrâ šlaajâi näälih kiäppáneh, te tot távjá muštâl stuorrâ nubástusâst mii eellimpirrâsist”, iätá Lehikoinen. Šoŋŋâdâhnubástusâst lii stuorrâ merhâšume loddešlaajâi naalijd, mutâ vala stuárráb roolâ lii ulmuu tooimâin. Luudij eellimpirrâseh láá láppum ulmui eennâmkevttim čuávumuššân. Lehikoinen lii ilolâš tast, ete EU tuhhiittij restauristemasâttâs. Lehikoisii mielâst restauristemasâttâsâst lii uáli jo tehálâš jieškote-uvlágánáid luddijd. Ovdâmerkkân ton áánsust lii máhđulâš iällááttiđ loddešlaajâid, moh iälusteh eereeb iärrás eennâmtuálupirrâsist, meecijn, piälduin já jeegijn.

Käldee:

– Suomesta on kadonnut parissa kymmenessä vuodessa 15 miljoonaa lintua – tästä syystä lintututkija on asiasta erityisen huolissaan (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Alexis Lours (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Avveel taarbâš pyere­bijd kirdem­ohtâ­vuođâid

Jotteem uáinust keesi já čohčâ láá jo kuhháá lamaš vädis ääigih Aanaar kieldâst: Avelân ij oro mahten pesâmin olgoláá kirden, ige kal Avelist olgoláágin....

Emil Kárlsen já DJ Hullu­ella lávdás­tává Oulust puáttee vástup­peeivi

Sämmiliih artisteh Emil Kárlsen já DJ Hulluella ađai Eleonora Alariesto puáttiv Oulun roovvâdmáánu oovcád peeivi. Suoi lávdástává vuáruluvâi Oulu2026-klubist Tarkastamo-nommâsii saajeest tijme 20 rääjist. Tábáhtus lii...

Sämmilii Julla Májja ‑kirjeráju­auto toimâ juátkoo

Sämmilii Julla Májja ‑kirjerájuauto toimâ Ruotâst lii finnim fastâ ruttâdem maaŋgâ ive epivisesvuođâ maŋa. Tääl Storuman (ummeesämikielân Lusspie) kieldâ lii lopedâm ruttâdiđ tooimâ, jis...

Ruotâ uástá Himars-rakkeet­päččee­systeem Ovtâs­tum staatâin, Suomâ suápá huolât­tâs­ohtsâš­pargoost Ruotáin

Ruotâ lii meridâm haahâđ ameriklii Himars-rakkeetpäččee­systeem. Uástus árvun lii almottum paijeel čiččâm miljard Ruotâ ruvnâd, ađai nyevt 630 miljovn eurod. Ruotâ piäluštâsvuoimijn iä ovddiist lah...

Uuccâm ive 2027 sämi­tigge­vaaljâi vaaljâ­luvât­tâl­mân nohá itten

Itten ađai 30.9. lii majemuš peivi uuccâđ puáttee ive sämitigge­vaaljâi vaaljâluvâttâlmân, tieđeet Sämitigge. Šleđgâlâš luámáttâh kalga leđe šleđgâlávt vuáláčallum majemustáá meripeeivi tijme 23.59. Pävirluámáttâh vist...