Tiänujuuvâst luosâid lii peessâm pivdeđ tuše kyehti pirrâmpeeivi taan keesi

Tiänu luosâi pivdem lii lamaš taan keesi loválâš tuše kyehti pirrâmpeeivi, vuossaargâ ehidist koskoho ehidân. Veikkâ Tiänujuuvâ luosah láá lamaš rávhuidittum jo maŋgâ ive, te lii Tiänujuuvâ luosâtile uáli jo hyeni. Taan suujâst luosâpivdo Tiänujuuvâst lii vala-uv kieldum, já Tiänu luosâid peesâi pivdeđ tuše kyevti sijđojuuvâst, nomâlâssân Ucjuuvâst já Veččâjuuvâst. Taahkin juuvah iä killáá oles pivdemaaigijd, veikkâ luosânääli lii-uv tain váhá pyereeb ko eres sijđojuuvâin.

Luosâi stuárudâhân láá meiddei čovgâ njuolgâdusah. Ohtâ kuálásteijee uážžu pivdeđ tuše oovtâ 30–65 senttimeetter kukkosii luosâ. Kuhebijd luosâid kalga lyeštiđ maasâd juuhân tondiet ko toh láá tergâdis ennikyeleh luosânaalij iällám tááhust.

”Luosânääli killáá tuš kepis pivdem”, eeđâi luánduriggodâhkuávdáá luosâtotkee Panu Orell Yle sahhiittâlmist. ”Tiänujuuvâst láá lamaš vittâ hirmâd hyenes ive, já tääl lii puátimin kuuđâd, vala-uv hyeneeb luosâihe. Juvváid láá vajâldâm uáli uccáá luosah.” Orell eeđâi, et Tiänust láá táválávt lamaš pyereh luosâiveh ain kuuđâ ive kooskâi. Oovdeb pyeri ihe lâi 2018, mon suujâst Orell vuordij pyereeb luosâtile taan ive, mutâ návt ij kuittâg keevvâm. ”Tääl tile mana tuš hyeneeb suundán”, Orell muštâlij.

Orell mielâst vädisvuođah láá ain lamaš mottoom verd. ”Čuolmah áiccojii jo 1980-lovvoost luosâ mädimuin levânemkuávluin, já toh láá hitásávt levânâm tavas. Ovdâmerkkân loveh luosâjuuvah láá kiddejum maadâ- já koskâ-Taažâst kuálástempaje ääigi tondiet ko luosah iä lah vajâldâm toid.”

Veikkâ kuálástem Tiänujuuvâst já Aanaarjuuvâst lii kieldum taan keesi, te Laapi ELY-kuávdáš puáhtá mieđettiđ spiekâstâhluuvijd, vâi Tiänujuuvâ kuálástemkulttuur siäiluččij. Orell mield loveh ucâmušah láá jo puáttám ELY-kuávdážân.

Käldeeh:

– Tenon kahden vuorokauden lohipyräys herättää huolta: ”Näyttää tulevan kuudes, vieläkin huonompi lohivuosi” (yle.fi)

– Tenon lohen kalastukseen haettu runsaasti poikkeuslupia kulttuurin säilyttämisperustein (yle.fi)

– Tenon lohikannat eivät ole elpyneet (www.luke.fi)

Kove: Hartley, William W. (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...