Tiänujuuvâst luosâid lii peessâm pivdeđ tuše kyehti pirrâmpeeivi taan keesi

Tiänu luosâi pivdem lii lamaš taan keesi loválâš tuše kyehti pirrâmpeeivi, vuossaargâ ehidist koskoho ehidân. Veikkâ Tiänujuuvâ luosah láá lamaš rávhuidittum jo maŋgâ ive, te lii Tiänujuuvâ luosâtile uáli jo hyeni. Taan suujâ tiet luosâpivdo Tiänujuuvâst lii vala-uv kieldum, já Tiänu luosâid peesâi pivdeđ tuše kyevti sijđojuuvâst, nomâlâssân Ucjuuvâst já Veččâjuuvâst. Taahkin juuvah iä killáá oles pivdemaaigijd, veikkâ luosânääli lii-uv tain váhá pyereeb ko eres sijđojuuvâin.

Luosâi stuárudâhân láá meiddei čovgâ njuolgâdusah. Ohtâ kuálásteijee uážžu pivdeđ tuše oovtâ 30–65 senttimeetter kukkosii luosâ. Kuhebijd luosâid kalga lyeštiđ maasâd juuhân tondiet ko toh láá tergâdis ennikyeleh luosânaalij iällám tááhust.

”Luosânääli killáá tuš keppâ pivdem”, eeđâi luánduriggodâhkuávdáá luosâtotkee Panu Orell Yle sahhiittâlmist. ”Tiänujuuvâst láá lamaš vittâ hirmâd hyenes ive, já tääl lii puátimin kuuđâd, vala-uv hyeneeb luosâihe. Juvváid láá vajâldâm uáli uccáá luosah.” Orell eeđâi, et Tiänust láá táválávt lamaš pyereh luosâiveh ain kuuđâ ive kooskâi. Oovdeb pyeri ihe lâi 2018, já tondiet Orell vuordij pyereeb luosâtile taan ive, mutâ návt ij kuittâg keevvâm. ”Tääl tile mana tuš hyeneeb suundán”, Orell muštâlij.

Orell mielâst vädisvuođah láá ain lamaš mottoom verd. ”Čuolmah áiccojii jo 1980-lovvoost luosâ mädimuin levânemkuávluin, já toh láá hitásávt levânâm tavas. Ovdâmerkkân loveh luosâjuuvah láá kiddejum Taažâ maadâ- já koskâoosijn kuálástempaje ääigi tondiet ko luosah iä lah vajâldâm toid.”

Veikkâ kuálástem Tiänujuuvâst já Aanaarjuuvâst lii kieldum taan keesi, te Laapi IJP-kuávdáš puáhtá mieđettiđ spiekâstâhluuvijd, vâi Tiänujuuvâ kuálástemkulttuur siäiluččij. Orell mield loveh ucâmušah láá jo puáttám IJP-kuávdážân.

Käldeeh:

– Tenon kahden vuorokauden lohipyräys herättää huolta: ”Näyttää tulevan kuudes, vieläkin huonompi lohivuosi” (yle.fi)

– Tenon lohen kalastukseen haettu runsaasti poikkeuslupia kulttuurin säilyttämisperustein (yle.fi)

– Tenon lohikannat eivät ole elpyneet (www.luke.fi)

Kove: Hartley, William W. (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...