Tiänujuuvâst luosâid lii peessâm pivdeđ tuše kyehti pirrâmpeeivi taan keesi

Tiänu luosâi pivdem lii lamaš taan keesi loválâš tuše kyehti pirrâmpeeivi, vuossaargâ ehidist koskoho ehidân. Veikkâ Tiänujuuvâ luosah láá lamaš rávhuidittum jo maŋgâ ive, te lii Tiänujuuvâ luosâtile uáli jo hyeni. Taan suujâ tiet luosâpivdo Tiänujuuvâst lii vala-uv kieldum, já Tiänu luosâid peesâi pivdeđ tuše kyevti sijđojuuvâst, nomâlâssân Ucjuuvâst já Veččâjuuvâst. Taahkin juuvah iä killáá oles pivdemaaigijd, veikkâ luosânääli lii-uv tain váhá pyereeb ko eres sijđojuuvâin.

Luosâi stuárudâhân láá meiddei čovgâ njuolgâdusah. Ohtâ kuálásteijee uážžu pivdeđ tuše oovtâ 30–65 senttimeetter kukkosii luosâ. Kuhebijd luosâid kalga lyeštiđ maasâd juuhân tondiet ko toh láá tergâdis ennikyeleh luosânaalij iällám tááhust.

”Luosânääli killáá tuše keppâ pivdem”, eeđâi luánduriggodâhkuávdáá luosâtotkee Panu Orell Yle sahhiittâlmist. ”Tiänujuuvâst láá lamaš vittâ hirmâd hyenes ive, já tääl lii puátimin kuuđâd, vala-uv hyeneeb luosâihe. Juvváid láá vajâldâm uáli uccáá luosah.” Orell eeđâi, et Tiänust láá táválávt lamaš pyereh luosâiveh ain kuuđâ ive kooskâi. Oovdeb pyeri ihe lâi 2018, já tondiet Orell vuordij pyereeb luosâtile taan ive, mutâ návt ij kuittâg keevvâm. ”Tääl tile mana tuše hyeneeb suundán”, Orell muštâlij.

Orell mielâst vädisvuođah láá ain lamaš mottoom verd. ”Čuolmah áiccojii jo 1980-lovvoost luosâ mädimuin levânemkuávluin, já toh láá hitásávt levânâm tavas. Ovdâmerkkân loveh luosâjuuvah láá kiddejum Taažâ maadâ- já koskâoosijn kuálástempaje ääigi tondiet ko luosah iä lah vajâldâm toid.”

Veikkâ kuálástem Tiänujuuvâst já Aanaarjuuvâst lii kieldum taan keesi, te Laapi IJP-kuávdáš puáhtá mieđettiđ spiekâstâhluuvijd, vâi Tiänujuuvâ kuálástemkulttuur siäiluččij. Orell mield loveh ucâmušah láá jo puáttám IJP-kuávdážân.

Käldeeh:

– Tenon kahden vuorokauden lohipyräys herättää huolta: ”Näyttää tulevan kuudes, vieläkin huonompi lohivuosi” (yle.fi)

– Tenon lohen kalastukseen haettu runsaasti poikkeuslupia kulttuurin säilyttämisperustein (yle.fi)

– Tenon lohikannat eivät ole elpyneet (www.luke.fi)

Kove: Hartley, William W. (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....