Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii nuurrâm kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 siäivui maassâd Enâmân kesimáánu 26. peeivi 2024, fárustis epitáválâš lastâ. Taan mánudâšmissio ulmen lâi nuurrâđ mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln. Tot lii Mánudáá sevŋis peeli, mii ij kuássin oinuu Enâmân.

Kihheen ij lamaš ovdil nuurrâm keđgiamnâsijd Mánudáá tuáváábeln, veikkâ Sovjetlito satelliit kuvvij-uv tom jo ive 1959. Kiina, Ovtâstum staatah já Sovjetlitto láá ovdil nuurrâm keeđgijd Mánudáást, ohtsis suullân 380 kiilud, mutâ toh lijjii puoh Mánudáá uáinojeijee peeleest.

Chang’e 6 mánudâšfiäráán aalgij, ko tot vuolgâttui Mánudâžân Kiinast vyesimáánu 3. peeivi 2024. Tot siäivui Apollo-kraatterân Mánudáá maadânäävi aldasijn kesimáánu 1. peeivi. Kesimáánu aalgâst Chang’e 6 kuáivui suullân kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá eennâmvuáđust, já tot vuorkkij taid uccâ vuárhážân, mii talle vuolgâttui kirdeđ Mánudáá pirrâ. Keđgiamnâseh sirdojii maccâmluođânân, mii algâttij määđhis maassâd Enâmân. Kesimáánu 26. peeivi Chang’e 6 maacâi páikkásis suullân 11 000 m/s liävttoin.

Totkeeh tuáivuh, ete keđgiamnâseh västidiččii tagaráid koččâmuššáid, moh kyeskih ovdâmerkkân elimân Eennâmpáálu alne teikkâ eres mysteeráid mii piäiváškoddeest. Tutkâmušah sättih čielgiđ meiddei Mánudáá historjá.

Chang’e 6 lii jo nubbe kiinalâš mánudâšmooduul, mii lii siäivum Mánudáá tuáváábel. Chang’e 4 kiirdij toho ive 2019, já tot luoštij Mánudáá asan uccâ muávloožii, mii vala-uv vuolgât tiäđuid Kiinan. Ton maŋa Chang’e 5 nuurâi 1,7 kg verd keđgiamnâsijd Mánudáá uáinojeijee peeleest ive 2020.

Kiinalâš mánudâštutkâmušohjelm (CLEP, Chinese Lunar Exploration Program) áigu vuolgâttiđ Chang’e 7 já Chang’e 8 Mánudâžân. Ulmen lii tutkâđ pirrâs já uuccâđ resursijd sehe selvâttiđ tom, et kávnoo-uv Mánudáást čääci. Kiina haalijd kirdettiđ ulmuid Mánudâžân ive 2030, já ohjelm kuhesáigásâš ulmen lii huksiđ aalmugijkoskâsii toorjâsajattuv Mánudáá maadânáápán.

Käldeeh:

– Kuun kääntöpuolelta tuotiin Maahan kaksi kiloa kiviä (www.hs.fi)

– China Becomes First Country to Retrieve Rocks From the Moon’s Far Side (www.nytimes.com)

Kove: Łukasz Łukasiewicz (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...