Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii nuurrâm kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln

Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 siäivui maasâd Enâmân kesimáánu 26. peeivi 2024, fárustis epitáválâš lastâ. Taan mánudâšmissio ulmen lâi nuurrâđ mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá tuáváábeln. Tot lii Mánudáá sevŋis peeli, mii ij kuássin oinuu Enâmân.

Kihheen ij lamaš ovdil nuurrâm keđgiamnâsijd Mánudáá tuáváábeln, veikkâ Sovjetlito satelliit kuvvij-uv tom jo ive 1959. Kiina, Ovtâstum staatah já Sovjetlitto láá ovdil nuurrâm keeđgijd Mánudáást, ohtsis suullân 380 kiilud, mutâ toh lijjii puoh Mánudáá uáinojeijee peeleest.

Chang’e 6 mánudâšfiäráán aalgij, ko tot vuolgâttui Mánudâžân Kiinast vyesimáánu 3. peeivi 2024. Tot siäivui Apollo-kraatterân Mánudáá maadânäävi aldasijn kesimáánu 1. peeivi. Kesimáánu aalgâst Chang’e 6 kuáivui suullân kyehti kiilu mánudâškoovjâid já keeđgijd Mánudáá eennâmvuáđust, já tot vuorkkij taid uccâ vuárhážân, mii talle vuolgâttui kirdeđ Mánudáá pirrâ. Keđgiamnâseh sirdojii maccâmluođânân, mii algâttij määđhis maasâd Enâmân. Kesimáánu 26. peeivi Chang’e 6 maacâi páikkásis suullân 11 000 m/s liävttoin.

Totkeeh tuáivuh, ete keđgiamnâseh västidiččii tagaráid koččâmuššáid, moh kyeskih ovdâmerkkân elimân Eennâmpáálu alne teikkâ eres mysteeráid mii piäiváškoddeest. Tutkâmušah sättih čielgiđ meiddei Mánudáá historjá.

Chang’e 6 lii jo nubbe kiinalâš mánudâšmooduul, mii lii siäivum Mánudáá tuáváábel. Chang’e 4 kiirdij toho ive 2019, já tot luoštij Mánudáá asan uccâ muávloožii, mii vala-uv vuolgât tiäđuid Kiinan. Ton maŋa Chang’e 5 nuurâi 1,7 kg verd keđgiamnâsijd Mánudáá uáinojeijee peeleest ive 2020.

Kiinalâš mánudâštutkâmušohjelm (CLEP, Chinese Lunar Exploration Program) áigu vuolgâttiđ Chang’e 7 já Chang’e 8 Mánudâžân. Ulmen lii tutkâđ pirrâs já uuccâđ resursijd sehe selvâttiđ tom, et kávnoo-uv Mánudáást čääci. Kiina haalijd kirdettiđ ulmuid Mánudâžân ive 2030, já ohjelm kuhesáigásâš ulmen lii huksiđ aalmugijkoskâsii toorjâsajattuv Mánudáá maadânáápán.

Käldeeh:

– Kuun kääntöpuolelta tuotiin Maahan kaksi kiloa kiviä (www.hs.fi)

– China Becomes First Country to Retrieve Rocks From the Moon’s Far Side (www.nytimes.com)

Kove: Łukasz Łukasiewicz (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...