Yle hástá taan-uv kiiđâ ulmuid nuurrâđ ruuskijd pirrâsistis. Ulmen lii čuággiđ miljovn tievâ sekkâd ruuskijd ubâ Suomâst.
Miljovn roskesekkâd -kampanja aalgij cuáŋuimáánu 15. peeivi tijme 9.00, já tot nohá kesimáánu 5. peeivi tijme 20.00. Kii peri puáhtá uásálistiđ háástun nurâmáin ruuskijd ohtuu teikkâ oovtâst eres ulmuiguin. Roskeseehâ stuárudâh ij lah meridum, ađai tot puáhtá leđe mii peri seehâid, ucce teikkâ styeres. Uáiviäšši lii, ete roskeh norrojeh. Nurrum roskeseehâid puáhtá almottiđ Yle-sijđoost ton päikkikode peht, kost roskeh láá nurrum. Roskeseehâi loho peividuvvoo ohtii peeivist. Roskeseehâi almootmân tarbâšuvvoo Yle tubdâldâh.
Moonnâm ive Yle roskekampanjast norrojii 210 000 roskesekkâd. Ko váldoo huámášumán kieldâ ässeeloho, te viššâlumoseh roskenorreeh kávnojii talle Pelkosenniemist. Mahtkis taan ive?
Ruuskijd nurâmin Oulust
Talle ko muotâ suddá, roskeh iteh uáinusân täälvi maŋa. Mun lam tyellittälli uásálistám roskenuurrâmtábáhtussáid Oulust, ko tagareh láá lamaš. Majemui iivij mun lam čuággám luonijd eenâb-uv ohtuu aldapirrâsistân kiđđuv. Taan keerdi mun algâttim nuurrâm uccâ meeci paaldâst, mon alda láá meid pajetääsi já luvâttâh. Taan saajeest kávnojeh jyehi kiiđâ ennuv tubbááknacah. Taan ive oroi, et meeri lâi vala-uv lasanâm. Aalgâst must lâi juurdâ rekinistiđ, mon ennuv toh láá, siämmást ko mun nuurâm taid, mut 50 naca maŋa mun luovâttim, ko huámmášim, ete toh lijjii čyeđeh, máhđulávt tuhátteh. Jiem rekinistám. Talle ko viärráámus saje lâi čorgejum, te mun nuurrim vala aldameecist ruuskijd. Toh iä lamaš muu mielâst siämmáá ennuv ko ovdebái iivij. Tyebbin tääbbin kavnui lastikpittá teikkâ kuittâ, mut iänááš kávnojii tobbeen-uv tubbááknacah. Jis ruskijd kalga oskođ, te porgottâllâm lii čielgâsávt lasanâm, ige eissigin kiäppánâm.
Vaidâlittee kale mun jiem lah taggaar olmooš, kiäs šadda pyeri mielâ ruuskij nurâmist. Lii tiäđust-uv šiev äšši, ko piirâs lii čurgâd iäge nurrum roskeh innig häittid luándu. Tom mun kuittâg ain imâštâlâm, maht puoh toh roskeh šaddeh toho. Kiinii lii vissâ leggistâm taid luándun ige lah perustâm tast. Ton tááhust sáttá leđe pyeri nuurrâđ ruuskijd oovtâst eres ulmuiguin, amas norreeh pääcciđ jurduidiskuin ohtuu. Meidgin tuhháát tubbááknaca pálgá čurgim ij veltihánnáá oroččii nuuvt julmes urkkon, ko tom juáhá skipáráin. Puoh pyeremus tiäđust-uv ličij, jis ulmuuh puávtáččii tuše leđe luonniihánnáá.
Koveh: Jasmina Schreck