Kuumpij tovâttem penuvvahâgij meeri lii lasanâm

Ko ohtâ penuvvaahâg tábáhtuvá, te riskâ nuubán lii stuárráb, muštâl pivdoelleehovdâ Petri Vartiainen.

Moonnâm ihelove ääigi kuumpij tovâttem penuvvahâgij meeri lii táválávt pissoom 30 já 50 kooskâst. Ive 2020 vahâgeh lijjii vuosmuu keerdi paijeel 50. Čuávuváá ive meeri uccánij spiekâstuvlávt 37:ân, veikkâ kumppinääli lâi-uv stuárumin. Tastmaŋa láá vahâgeh kuittâg oppeet lasanâm, já tijmá toi meeri lâi jo 64. Sajanmáksu ulâttij paijeel 208 000 euron.

Vahâgeh tábáhtuvvii iänááš Nuorttâ-Suomâst. Tave-Kärjilist já Tave-Savost kuábbáást-uv kuumpih tovâttii tijmá 11 vahâgid. Meid Pohjanmaa já Maadâ-Pohjanmaa eennâmkuudijn pennuuh porrojii kumppijd. Suomâ pivdoelleekuávdáá vuávájeijee Mari Tikkunen muštâl, et kuávlulijd iäruid čielgee eromâšávt kuumpi raavâdtile. Maadâviestâr-Suomâst lii noonâ vielgispieiniskoddenääli, mut Nuorttâ-Suomâst kumppi kárttá kištodiđ kuobžáin soorvâin.

Meid pivdokulttuurijn láá kuávluliih iäruh. Nuorttâ-Suomâst meccikuávluh láá vijđáseh, já pivdopennuuh pargeh kukken omâsteijeinis.

Metsästäjä-lostâ rävvee, et penuvvahâgist kalga almottiđ tállán eennâmkuávluiäláttâsvirgeomâhâžân. Piätuellei tovâttem vahâgijd puáhtá tutkâđ Riistavahingot-palvâlusâst.

Käldee:

– Susien koirille aiheuttamien vahinkojen määrä lisääntyi viime vuonna – tiheimmällä susiseudulla vahinkoja sattuu yllättäen vähemmän (yle.fi)

Kove: Marcel Langthim (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...