Pirita Näkkäläjärvi lii Sämitige uđđâ saavâjođetteijee

Tavesämmilâš Pirita Näkkäläjärvi lii väljejum Sämitige uđđâ saavâjođetteijen 2024–2027 toimâpajan. Sun vuoitij jienâstmist nube iävtukkâs Anni Koivisto 13–8. Vuossâmužžân värisaavâjođetteijen väljejui Leo Aikio. Nubbe värisaavâjođetteijee lii Tuomas Aslak Juuso, kote ovdebáá toimâpaje tooimâi saavâjođetteijen. Sii lasseen stiivrân láá väljejum meiddei Karen-Anni Hetta, Tauno Ljetoff, Inka Musta já Asko Länsman.

Näkkäläjärvi valmâštui ive 2005 kävppitiettui maisterin Helsig kävppiollâškoovlâst, mon maŋa sun lii porgâm kuhháá maailmvijđosii finnodâhmaailmist. Iivij 2012–2017 sun tooimâi Yle Säämi hovdân, mut sun paasij oppâluámun jo čohčuv 2016. Siämmáá ive sun valmâštui uđđâsist maisterin London School of Economicsist. Tääl sun lii náguskirjetotkee Sibelius-Akatemiast.

45-ihásâš Näkkäläjärvi lii meid toimâm kuhháá sämipolitikkárin. Sun väljejui vuossâmuu keerdi Sämitiigán ive 2011 vaaljâin, main sun finnij 77 jiennâd. Näkkäläjärvi kuittâg iäránij Sämitiggeest jo čuávuváá ive kesimáánust, tastko sun väljejui Yle Säämi hovdân. Ive 2019 vaaljâin sun finnij 106 jiennâd já väljejui uđđâsist Sämitiigán. Čuávuváin vaaljâin ive 2023 sun finnij tuárvi jienâid, já nuuvt sun juátká sämitiggeairâsin vala nelji ive. Sämitige lasseen sun lii Aanaar váldustiivrâ jeessân.

Kimberli Mäkäräinen

Käldeeh:

– Tässä on uusi Saamelaiskäräjät (yle.fi)

– Pirita Näkkäläjärvi cealkán iežas eret Yles – sirdašuvvá ođđa bargui čakčat (yle.fi)

– Saamelaiskäräjävaalit 2019 (yle.fi)

– Sämitiggevaaljâi puáđus (www.samediggi.fi)

– Pirita Näkkäläjärvi válljejuvvui Sámedikki ođđa ságadoallin: ”Hálidan leat buot sámiid presideanta” (yle.fi)

Kove: Ville Fofonoff / Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...