Nuorttâlâš Katja Gauriloff lii palhâšum Suomâ-palhâšuumijn

Taanihásiih Suomâ-palhâšumeh láá juohhum ánsuláid taiđâráid já tuáimeid. Palhâšume uážžoi juávhust lii ohtâ sämmilâš: nuorttâlâš elleekove­stivrejeijee Katja Gauriloff fiktiofilmâinis Je’vida.

Katja Gauriloffist lii tyehin jo kyevtlov ive kukkosâš miänástuvvee pargosyergi elleekove­stivrejeijen. Taan räi suu tehelumos puáđus lii lamaš maailm vuosmuš tievâkukkosâš nuorttâlâškielâlâš fiktioelleekove Je’vida, mon vuosâeehid lâi taan ive roovvâdmáánust. Katja Gauriloff lii stivrim fiilmâ, já ton kietâčälimist lii huolâttâm Niillas Holmberg.

Gauriloff dokumentfiilmâ Kuun metsän Kaisa ive 2016 puáhtá anneeđ Je’vida hyelkkin. Tot pajedij tobdosin nuorttâsämmilij kulttuur já nuorttâlâškielâ, mon sárnuh eenikielânis tuše 300 olmožid. Gauriloffist lii stuorrâ merhâšume uáinulâšvuođâ maaccâtmist taggaar kulttuurân, mii lii pággoin valdum nuorttâlijn.

Eres Suomâ-palhâšume uážžooh láá kietâčällee Anna Brotkin, čájáttâllee-professor Elina Knihtilä, koreograf-tánssájeijee Kaari Martin já nuotâsteijee-musikkár Roni Martin, oopperalávloo Päivi Nisula, kirječällee Sofi Oksanen, kovetaaiđâr Iiu Susiraja já musikkár Maija Vilkkumaa. Ton lasseen Suomâ aalmuglâšooppera já -baaleet Areenakiertue palhâšui kunneekirjijn.

Jyehi palhâšume uážžoo finnij 15 000 eurod, peic kunneekirjijn palhâšum Suomâ aalmuglâšooppera já ‑baaleet Areenakiertue. Suomâ-palhâšume lii juohhum ive 1993 rääjist. Suomâ-palhâšuumijn lii meridâm tieđâ- já kulttuurminister Sari Multala.

– Suomâ-palhâšume vyeittein lii muu mielâst hirmâd riges uáinus syemmilii taiđui já kulttuurân. Tii pargoost taiđuu já kulttuur pyerrin lii uáinimist sehe noonâ, komárdâlmettumes jieijâs jienâ já meiddei haalu já čeppivuotâ pyehtiđ taiđuu mii, ton tarbâšeijei, alda. Eidu tággáár dialog kevttim tiet tii pargoh láá taan ive, taan maailm ääigist, eromâš tergâdeh, minister Multala iätá.

Käldee:

– Suomi-palkinnot ansioituneille taiteilijoille (valtioneuvosto.fi)

Kove: OKM / Katarina Koch

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....