Nuorttâlâš Katja Gauriloff lii palhâšum Suomâ-palhâšuumijn

Taanihásiih Suomâ-palhâšumeh láá juohhum ánsuláid taiđâráid já tuáimeid. Palhâšume uážžoi juávhust lii ohtâ sämmilâš: nuorttâlâš elleekove­stivrejeijee Katja Gauriloff fiktiofilmâinis Je’vida.

Katja Gauriloffist lii tyehin jo kyevtlov ive kukkosâš miänástuvvee pargosyergi elleekove­stivrejeijen. Taan räi suu tehelumos puáđus lii lamaš maailm vuosmuš tievâkukkosâš nuorttâlâškielâlâš fiktioelleekove Je’vida, mon vuosâeehid lâi taan ive roovvâdmáánust. Katja Gauriloff lii stivrim fiilmâ, já ton kietâčälimist lii huolâttâm Niillas Holmberg.

Gauriloff dokumentfiilmâ Kuun metsän Kaisa ive 2016 puáhtá anneeđ Je’vida hyelkkin. Tot pajedij tobdosin nuorttâsämmilij kulttuur já nuorttâlâškielâ, mon sárnuh eenikielânis tuše 300 olmožid. Gauriloffist lii stuorrâ merhâšume uáinulâšvuođâ maaccâtmist taggaar kulttuurân, mii lii pággoin valdum nuorttâlijn.

Eres Suomâ-palhâšume uážžooh láá kietâčällee Anna Brotkin, čájáttâllee-professor Elina Knihtilä, koreograf-tánssájeijee Kaari Martin já nuotâsteijee-musikkár Roni Martin, oopperalávloo Päivi Nisula, kirječällee Sofi Oksanen, kovetaaiđâr Iiu Susiraja já musikkár Maija Vilkkumaa. Ton lasseen Suomâ aalmuglâšooppera já -baaleet Areenakiertue palhâšui kunneekirjijn.

Jyehi palhâšume uážžoo finnij 15 000 eurod, peic kunneekirjijn palhâšum Suomâ aalmuglâšooppera já ‑baaleet Areenakiertue. Suomâ-palhâšume lii juohhum ive 1993 rääjist. Suomâ-palhâšuumijn lii meridâm tieđâ- já kulttuurminister Sari Multala.

– Suomâ-palhâšume vyeittein lii muu mielâst hirmâd riges uáinus syemmilii taiđui já kulttuurân. Tii pargoost taiđuu já kulttuur pyerrin lii uáinimist sehe noonâ, komárdâlmettumes jieijâs jienâ já meiddei haalu já čeppivuotâ pyehtiđ taiđuu mii, ton tarbâšeijei, alda. Eidu tággáár dialog kevttim tiet tii pargoh láá taan ive, taan maailm ääigist, eromâš tergâdeh, minister Multala iätá.

Käldee:

– Suomi-palkinnot ansioituneille taiteilijoille (valtioneuvosto.fi)

Kove: OKM / Katarina Koch

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Island jienâst EU-jeessân­vuotâ­ráđá­dâlmij jotkuumist – kuálástem ain kuávdáš äšši

Islandliih jienâsteh puáttee lávvárduv, porgemáánu 29. peeivi, juátká-uv eennâm ráđádâlmijd Euroop union jeessânvuođâst. Saahâ ij kuittâg lah vala tast, šadda-uv Islandist EU jeessân. Island uusâi...

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...