Iveh hurgeh, oppâamnâseh ollâopâttuvâin šaddeh, muttojeh já vuáháduveh. Tággáár proosees lii moonnâm meiddei čoođâ sämikielâ oppâaamnâs Helsig ollâopâttuvâst. Anarâš aavis toimâtteijee eelij Helsigist juhleseminaarist talle ko sämikielâ oppâaamnâs teevdij 30 ihheed. Seminaar uárnejui vástuppeeivi čohčâmáánu 9. peeivi 2023 Metsätalost. Mun halijdim tiettiđ, mii lâi tábáhtum ovdil tom ko sämikielâ vuáhádui. Toos mun finnejim vástádâs.
Helsig ollâopâttuv värirehtor Hanna Snellman muštâlij, maht jo 1800-lovvoost totkein lâi perustume tutkâđ sämikielâ. Professoreh algâttii sämikielâ akateemisii pálgá, já 30 ihheed tassaaš algâttui uđđâ uáppusyergi: sämikielâ. Ive 2010 puáttám algâaalmugtutkâmuš já puáris fennougristiik láá tääl kuohtuuh noonâ čielgimielgâs meid sämikielâ uáppoid Helsig ollâopâttuvâst. Sämikielâ uápui roolâ Helsigist lii lamaš kuávdáš tondiet, et ollâopâttâh juáhá äigikyevdilis tiäđuid sämikielâst já sämikulttuurist uáivikaavpugist. Máttááttâs adeluvvoo pajekielâst, já anarâš- já nuorttâlâškielâst fállojeh ovtâskâs kuursah. Hanna Snellman lâi koijâdâm motomijn ucjuvlijn, magarin te oro sämikielâi máttááttâs merhâšume ollâopâttâhtääsist. Västideijeeh lijjii muštâlâm, et sämikielâ lii oppâamnâsin ollâopâttuvâst kyevti suujâst. Vistig tot lii vuovâs oppâamnâsin tondiet, et sämikielâlâš piirâs ij pyevti jieš pyevtittiđ puoh palvâlusâid sämikielân. Nube tááhust sämikielâid kalga máttááttiđ meid suuvâ kiellân. Maaŋgâ suuvâst kielâ sárnum lii – vaidâlittee kale – potkânâm.
Professor Ulla-Maija Forsberg kieđâvušâi sahâvuárustis sämitutkâmuš já fennougristiik koskâvuođâ Helsig ollâopâttuvâst já muštâlij algâ- já koskâmuddoin ovdil sämikielâ vuáháduttem. Sämitutkâm ruottâseh oleh jo 1800-lovo pelimuudon ton ááigán ko Matthias Alexander Castrén tuuđhâi sämikielâ. Sun toovâi kiedditutkâmmaađhijd, main kyevti määđhist lâi koskâsâš äššin sämikuávlu. Sun poorgâi ive 1842 ohtsâšpargo Elias Lönnrotáin Aanaar kuávlust. Castrén náguskirje kieđâvušâi sämikielâ já tärhibeht eeđân sujâttemoopâ suomâkielâst, eestikielâst já sämikielâ nominij suujâtmist: De affinitate declinationum in lingua Fennica, Esthonica et Lapponica (1839). Castrén kieddipargoin lii eidu almostuumin Manuscripta Castréniana.
Castrén maŋa Elias Lönnrot tooimâi suomâkielâ já kirjálâšvuođâ professorin Helsig ollâopâttuvâst. Sun juuđij sämikuávlust vistig 1837, já maŋeláá ivij 1841–1842 sun oroi kuhheeb ääigi Anarist. Sun mađhâšij Sáámán M. A. Castrénáin, já nubben mätkiskipárin sust lâi pappâ Nils Vibe Stockfleth. Taan määđhist sun čaalij kirje Ueber den Enare Lappische Dialekt (1855).
Lönnrot maŋa professorin poođij August Ahlqvist, kote ij tutkâm sämikielâ pic pyerebeht-uv mordva- já mansikielâid.
Tastoo Arvid Genetz tooimâi suomâ-ugrilij kielâi professorin, já sun meid tuuđhâi sämikielâ. Ko sun asâttui professor viirgán, sun toolâi luvâldâllâm sämikielâ lovnâsaanijn kielâhistorjá uáinust. Sun almostitij meid Kuollan lapin murteiden sanakirja ynnä kielennäytteitä (1891). Sun tuuđhâi sämikielâi lasseen kärjilkielâ sehe mari-, permjak- já taataarkielâid. Genetz máttááttij sämikielâ ollâopâttuvâst.
Genetz maŋa poođij muádilov ive koškes puddâ, kuás sämikielâ paasij eres suomâ-ugrilij já uuraallij kielâi suoivui. Heikki Paasonen poorgâi professorin ivij 1904–1919, já sun tuuđhâi mordva-, mari- já hantikielâid. Wichmann vist tuuđhâi marikielâid já uŋgarkielâ, já Artturi Kannisto jielâheh lijjii Siberia kuávlu já mansikielâ.
Anarâškielâ uáinust nommâ Frans Äimä iätá maidnii. Sun poorgâi fonetiik syergist já lâi suomâkielâ lehtorin 1915–1917 já suomâ- já sämikielâ jienâdâhoopâ dooseent ive 1915 rääjist. Sun tooimâi meid fonetiik paijeelmiärálâžžân professorin. Äimä váldututkâmuššân lâi Phonetik und Lautlehre des Inarilappischen I–II, mut sust lijjii valjeeht meid eres tutkâmeh sämikielâin já sun viššâlávt toovâi tutkâmmaađhijd Anarân.
Paavo Ravila tooimâi professorin ivij 1949–1956. Sunjin sämitutkâmuš lâi eenâb-uv etičuávdus, tastko kieddipargo Sovjetlittoost ij talle luhostum. Sun poorgâi kieddipargo eereeb iärrás Piäcámist.
Tááláš sämitutkâm Helsig ollâopâttuvâst lii álgám Erkki Itkosii ääigist. Erkki Itkonen lâi Aanaar kirkkohiärá kandâ, já suu jieijâs intres sämikieláid já eromâšávt anarâškielân poođij suu peerâtuáváást já pärnivuođâ já nuorâvuođâ soojijn Anarist. Suu stuorrâ pargon anarâškielâ pyerrin lâi tieđâlâš sänikirje Inarilappisches Wörterbuch I–IV 1986–1991. Suu assistentin porgáin Lea Laitinen já Raija Bartens. Erkki Itkonen macâttij sämitutkâm suomâ-ugrilii válduviirdán, já tááláš sämitutkâm Helsigân poođij eidu suu áánsust. Eromâšávt tutkui meid jienâdâhhistorjá já etymologia.
Vuosmuš sämmilâš professor lâi Israel Ruong Uppsala ollâopâttuvâst Ruotâst. Sun nomâttui sämikielâ já etnologia professor viirgán ive 1969, já sun lâi viššâlis totkee já politikkár, kiäst lâi noonâ ibárdâs sämmilâšvuođâst já sämikielâin. Sun nágáttâlâi ive 1943 pittáámsämikielâst verbâi suorgitmist fáddáin Lappische Verbalableitung dargestellt auf Grundlage des Pitelappischen.
Oovdiš ollâopâttâhlehtor Irja Seurujärvi-Kari tiäduttij holistisii maailmkove Säämi elimist, mast kuávdáš äšši lii oohtânkulleevuotâ: puoh maailmist lii vuáruvaiguttâsâst pirrâsáin já luándoin, ađai taat lohtâs sämiárvoid, ekologian, ärbitiätun. Nubij sanijgijn kielâ lii ohtâ uási sämmilâšvuođâst. Sämilihâdâsâst tehelâš äšši lii oovtâst porgâm já kielâ já kulttuur dekolonisistem, vistig ucceeblovvoost, ton maŋa algâaalmugin. Áášán kulá meid iäláskem já puáránem ovtâskâs olmožin já meid aalmugin. Lihâstâsâst toimâm já sämitutkâmáin porgâm vaigutteh ulmuu jieijâs tiervâsmemprosesân (nk. healing process). Terminologia iähtun ”lapin kieli” muttui ”saamen kieli” -termân 1970-lovvoost. Meiddei taat kulá siämmáá iällámprosesân.
Professor Riho Grünthal muštâl, et luuhâmive 1992–1993 Helsig ollâopâttâhân poođij sämitutkâmân spesialistum linjá. Tien ääigi mudoi-uv tábáhtui ennuv: Sovjetlitto kománij, Eestienâmist šoodâi rijjâ täsiväldi já Ruoššâ lekkâsij. Sämikielâ jyehi tááhust uážui jieijâs pisováá saje. Sämikielâ lii ovdedum eromâšávt tavesämikielâ uáinoin (toim. huám.).
Tááláš ollâopâttâhmáttáátteijee Ilona Kivinen muštâl, et Helsig ollâopâttuv sämitutkâmuš 2020-lovvoost lii siäiluttâm ärbivuáválii suomâ-ugrilii ohtâvuođâ. Kuávdáást láá kielâmáttu já kielâhistorjá čieŋâlis ibárdâs. Suomâ-ugrilijn maisteruápuin lii máhđulâš pieijâđ tiädu sämikieláid. Kielâkuursah kiäsutteh uáppeid, já tääl paijeel 30 uápped láá fáárust tavesämikielâ algâkuursâst.
Anarâš aavis tuáivut ennuv luho sämikielâ oppâamnâsân Helsig ollâopâttuvâst já tiäđust-uv tuáivu, et meid Suomâ eres sämikielah, anarâš- já nuorttâlâškielâ, tobbeen-uv nanosávt kulluuččii.
Kove: Ari Aalto (Helsig ollâopâttâh)