Sämikielâi káidus­máttááttâs­haahâ lii vuod joođoost – fáárust jo 40 kieldâd já 118 škovlâd pirrâ Suomâ

Anarâš aavis savâstâlâi Anne Ollijn, kote tuáimá proojeekt­koordinaattorin sämikielâ káidusohtâvuođâid ävkkin kevttee máttááttâshaavâst. Tääl projektist lii jo kuuđâd luuhâmihe monâmin. Máttááttâs aalgij porgemáánust, já Anne illood, et fáárust láá jo 180 uápped sämikuávlu ulguubeln. Haahâ lii ubâ ääigi vijđánâm. Uáppeeh puátih tääl paijeel 40 kieldâst ohtsis 118 škoovlâst. Haahâ lii tääl pálkkááttâm čiččâm máttáátteijed, kiäin kuulmâs pargeh váldutoimâsâžžân tijmemáttáátteijen. Anarâškielâ lii vuáimálávt fáárust. Anarâškielâ máttáátteijen toimâv Henna Aikio já Ruska Haavisto, já Laura Ylinampa tuáimá proojeekthovdâ Hanna Helander sajasâžžân. Nuorttâlâškielâ máttááttává Kia Olin já Sirkka Sanila. Tavesämikielâ máttáátteh Máren-Elle Länsman, Máret Ingá Länsman já Laura Njunnas.

Káidusmáttááttâsân lii korrâ tárbu, tastko sämipárnáin jo paijeel 70 % ääsih sämikuávlu ulguubeln, Anne Olli muštâl. Sun smietâd, et tääl haahâ tuáimá ain projektin, mut puátteevuođâst kolgâččij ovdániđ tohokulij, et toimâ uážuččij fastâ saje sämikielâ máttááttâsâst. Sun smietâd, et kyehti sämikielâ tiijme ohhoost iä lah hirmâd ennuv mut pyeri algâ kuittâg. Sun čielgee, et máttáátteijeeh láá lamaš tuđâvááh. Nuorah láá čeepih kevttiđ teknisijd káiduspiergâsijd, já máttáátteijei mielâst lii hävski kuullâđ saavâid váhá jieškođe-uv kuávlust. Anne jieš čuávu tárkká tom, maht ääših ovdáneh.

Haahâ finnij máttááttâshaldâttuv Cygnaeus-palhâšume ive 2020. Taan palhâšume mieđettemkriterin láá lamaš uásálistem, haavâ šiev juksâm, inkluusio já meid ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttemvuovijd.

Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Taat haahâ ruttâduvvoo eidu tääl luuhâmihán 2023–2024, mut ministeriö lii čonnâsâm ruttâdiđ tom kuulmâ ihán. Tai tiäđui mield haahâ nohá ive 2026.

Käldee:

– Haavâ päikkisijđo

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Oulu ollâopâttâh: Ukrainalijn monâmin viijđes kielâmolsom – ruošâkielâ sajan puátá ukraina­kielâ

Ruošâ volliittemsuáđi tiet maaŋgah ukrainaliih iä innig haalijd kevttiđ ruošâkielâ. Patâreijei aargâst kielâ lii merhâšittee äšši. Kielâvaljiimeh iä lah neutraaleh, iätá ollâopâttâhlehtor Maria Frick Oulu...

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...