Säämi kielâ­kähvi­viäsu lii čokkânâm vuosmuu keerdi taan čoovčâ Avelist

Säämi kielâkähviviäsu lii vuod algâttâm tooimâs taan čoovčâ. Káhvástâlleeh čokkânii keesi maŋa teivâmkuávdáš Ainolast porgemáánu 31. peeivi. Kielâkähviviäsu lii teivâmsaje, mon ulmen lii ovdediđ sämikielâ sárnoi teivâm já sämikielâi oppâm oovtâst. Kielâkähviviste kuosijn ij váilum mihheen: Ainola eemeed Sisko Kiviniemi lâi liäibum piirak já vuoššâm njaalgâ käähvi já teejâ. Taan tove kyesih iä lamaš vala hirmâd ennuv, mut motomeh kuittâg.

Sisko Kiviniemi kuásutmin kähviviste kuosijd

Aanaar kieldâ peeleest uárnejeijen lii toimâm Anne-Marie Kalla. Sun lii meid markkânistám kielâkähviviäsu. Sun muštâl, et tot lii áávus ohtii mánuppaajeest, já Aanaar kieldâ uárnee taan tooimâ. Sun muštâl, et toimâ lii uáivildum sämikielâláid ulmuid. Taat lii uássin sämikielâ kielâkevttimstrategia, mii rahtui Aanaar kieldâst. Anne-Marie muštâl, et tooimâ ennin lii Anna Lumikivi, kote smietâi kielâkähvi­vistetooimâ. Juurdân lii, et jieškote-uv kyessi uážžu kevttiđ jieijâs sämikielâ.

Kielâkähviviäsun pyehtih uásálistiđ puoh kielâsárnooh kielâmáátu tääsist peerusthánnáá, meid algâttelleeh. Tooimân ij taarbâš almottâttâđ muuneeld, já servâđ puáhtá kuás peri ive ääigi.

Sisko Kiviniemi muštâl, et Ainolast uárnejuvvojeh eres-uv tooimah. Ohtân toimân lii ovdâmerkkân kuávdáškievkkânist pááccám purrâmuš jyehim nuuvtá. Ulmuid taat oro-uv lemin teivâdemvyehi, siämmáánáál ko káhvástâlmeh-uv.

Kielâkähviviste tuáimá Ainolast (Petsamontie 9, Avveel) tuorâstuv čuávuvái peivij tijme 13:30–15:30: 28.9. / 26.10. / 30.11. ”Ulmuuh taheh taam tábáhtus”, Anne-Marie illood.

Lasetiäđuid kielâkähvi­viäsu­tooimâst finnee Anne-Mariest: anne-marie.kalla@inari.fi.

Käldee:

– Osallisuuskeskus Ainola (www.inari.fi)

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...