Moonnâm tuorâstâh lâi Eennâmpáálu mittedemhistorjá lieggâsumos peivi

Ubâ Eennâmpáálu liegâsvuotâulâttâs šoodâi syeinimáánu 6. peeivi ađai moonnâm oho tuorâstuv. Ovtâstum staatâi áimutiettuu lágádâs NCEP mield ubâ Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi tuorâstuv 17,23 cekkid. Ovdil taan ive ulâttâs lâi 16,92 cekkid porgemáánust 2016. Eennâmpáálu koskâliegâsvuotâulâttâs ij lah lamaš áinoo pajanâm lieggâsân lohtâseijee ulâttâs taan ive. Cuáŋuimáánust meerâi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi 21,1 cekkid, mii lâi alemus ko kuássin ovdil. Antarktis jieŋâkerdi lii meid lamaš moonnâm kesimáánust asettemeb ko kuássin ovdil kesimáánust.

Eennâmpáálu ollâ koskâliegâsvuotâ lii oinum ovdâmerkkân Tave-Amerik já Kiina uáli pakkâ šoŋŋân. Tave-Afrikist láá mittedum masa 50 ceehi liegâsvuođah. Meid Antarktisist lii lamaš spiekâstuvlávt lieggâ šoŋŋâ ko tobbeen mittedui joba 8,7 ceehi liegâsvuotâ ukrainalii Vernadsky-tutkâmtoorjâsajattuvâst. Veik saje lii-uv Antarktis njargâenâmist, mii lii ohtâ Antarktis lieggâsumosijn soojijn, lii liegâsvuotâ uáli jo olluv, tastko máddáápiäláá pállupeeleest lii koskâtälvi kesimáánust.

Šoŋŋâduv lieggânem lasseen liegâsvuotâulâttâsah čuávuh viehâ vissásávt ENSOn kočodum epinjuolgâduslâš šoŋŋâtile muttuumist Kuálhismeerâ kuávlust. ENSO lieggejeijee muddo ađai nuuvt kočodum El Niño -almoon lii älgimin. El Niño ääigi áimuteedâ vuállán Kuálhismeerâ viestâruásist, mon tiet paasaatpiegah hiäjusmeh já meerâ čäsuáivi liegâsvuotâ paijaan Kuálhismeerâ nuorttâuásist peeivitäsideijee kuávlust. Almoon toovvât nubástusâid Kuálhismeerâ kuávlu šooŋân já ovdâmerkkân kyelisalâsij miärán Maadâ-Amerik viestârriddoost. El Niño kiärdu muádi ive kooskâi, já tot paajeed Eennâmpáálu koskâliegâsvuođâ.

Käldeeh:

– World registers hottest day ever recorded on July 3 (www.reuters.com)

– Maanantai oli maailmanlaajuisesti mittaushistorian kuumin päivä (yle.fi)

– Kuumempaa kuin koskaan (yle.fi)

Kove: WikiImages (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...