David Kroik lii maadâsämmilâš totkee já máttáátteijee, kote lii nágáttâllâm njuhčâmáánust 2023 kielâdidaktiikist Ume ollâopâttuvâst. Sun sárnu párnáidis maadâsämikielâ päikkikiellân, nuuvt et ton-uv peeleest lii älkkee uáiniđ suu iäláskitmin kielâ škovlâmaailmist-uv. Sun muštâl, et sun puátá puásuituáluperrust, nuuvt et Säämi maailm lii sunjin uápis. Kielâ ij kuittâg kevttum suu pärnivuođâ pääihist piäiválii kiellân.
David Kroik lii tutkâm sämikielâ kevttimtilij huksim já kielâiäláskittem škovlâkontekstijn. Suu náguskirje nommâ lii The Construction of Spaces for Saami Language Use. Language Revitalisation in Educational Contexts. Anarâš aavis sahhiittâlâi suu já koijâdâlâi eenâb suu tutkâmijn.
Tutkâmušâstis David Kroik totká maadâsämikielâ iäláskittem škovlimkontekstist. Sun totká, maht sämikielâ kevttim šadda máhđulâžžân já moin naalijn sämikielâ iäláskitmân finniiččij saje formaallii škovlimkontekstist já kielâenâduvâst. Sun kovvee, maht ulmuuh, politiikeh, sajeh, tiiŋgah já pirrâseh oovtâst adeleh máhđulâšvuođâid kielâiäláskitmân já siämmást taheh tom váddásubbon.
Maadâsämikielân vaigutteh sehe Ruotâ já Taažâ škovlâvuáháduvah
Maadâsämikielâ sárnooh kávnojeh sehe Ruotâ já Taažâ peln, ađai kielâ tilán vaigutteh kuohtui enâmij škovlâvuáháduvah. Maadâsämikielâ lii ucceeblovvoost ucceeblovokielâi siste, tastko tavesämikielâst láá eenâb sárnooh já eenâb kielâsárnumkuávluh. Tágáreh ääših oovtâst tovâtteh tile, mast kielâiäláskittem estuuh já máhđulâšvuođah láá vuáimálávt uáinusist. Tom David Kroik tutkâmuš kovvee já problematisist.
David Kroik lii čáállám artikkâlnáguskirje
David Kroik tutkâmuš lii artikkâlnáguskirje, mast láá nelji artikkâl:
Vuosmuu artikkâlist puáhtoo oovdân sämiškovlim tile máttááttâsvuáváámij, laavâi já raportij uáinust. Taan uásist čáittoo sämikielâ iäláskittem dynamiik. Juurdâpuáđusin lii tot, et sämikielâ áštá olgoštuđ škovlimsysteemist puoh kontekstijn, mut nube tááhust sämikielâ oppâmân láá meid eenâb máhđulâšvuođah ko ovdil. Ovdâmerkkân tast adeluvvoo Nord-ollâopâttuv máttááttâsškovlim ohjelm já ton kievrâs já hiäjus peleh škovlim já kielâiäláskittem uáinust.
Nubbe artikkâl lii kielâenâdâhtutkâmuš, mast totkoo tiätu ovdâškovlâpiirâs já tot, maht lahâaasâtmân siskáldittum vuoigâdvuođah olášuveh pedagogisii argâelimist. Vistig-uv kuávdáást láá ovdâškoovlâst kávnojeijee meerhah já tiiŋgah. Artikkâlist láá analysistum ovdâškoovlâ siste valdum čuovâkoveh. Tastoo láá analysistum páihálii tääsi pooliitliih äššikirjeh já meid lahâasâttem aalmugtääsist já aalmugijkoskâsii tääsist. Loopâst láá meid analysistum sahhiittâlmeh, moh láá tohhum kuovttijn ovdâškovlâmáttáátteijein já sämikoordinaattoráin ton kieldâst, mast tutkâmuš-uv tohhui. Tutkâm čaaitij, et sämikielâ sajadui ovdâškoovlâ kielâenâdâhân já et Säämi tiiŋgâi já sämikielâlij sanij já idiomij ohtâvuotân huksiiškuottui identiteet. Tutkâmušâst iä kuittâg vuottum konkreetliih meerhah kielâiäláskitmist, tastko kielâ kevttui masaba ain tuše symbollávt ige piäiválii vuáruvaiguttâsâst máttáátteijei já párnái kooskâst.
Meid kuálmád artikkâl kieđâvuš kielâenâduvâid, mut tast lii vijđásub uáinu ko nube artikkâlist. Taan artikkâlist láá kyehti uáinu, main nubbe kieđâvuš sirdokoddekolonialism já nubbe algâaalmugtutkâmuš. Taat artikkâl puáhtá uáinusân kelduid já konfliktijd, moh šaddeh Stïhkenjohke (Maadâ-Säämi) já Cuonavággi (Tave-Säämi) kooskâst. Taat artikkâl tuođâšt, maht algâaalmuguáinu já uárjimaailm uáinu šaddeh ruossâlâs kielâenâduv tutkâmist.
Niäljád artikkâlist kuávdáást láá ovdâškovlâmáttáátteijei eellimpálgáh. Taat artikkâl vuáju toos, maht ulmuuh, amnâsliih oppâmpirrâseh já politiikeh láá vuáruvaiguttâsâst koskânis já maht toh vaigutteh nubijdis. Vuáruvaiguttâs vuáttoo meid sierâ taasijn mikrotääsist mesotääsi peht makrotáásán. Puoh taah huksejeh vuáđu sämikielâ iäláskitmân škovlâkontekstist. Teheliih uásih taan ohtâvuođâst láá ulmuuh, kiäh mättih sárnuđ kielâ já meiddei sárnuh tom koskânis toin naalijn, et eenâblovokielâ ij haaldâš já et tain ulmuin lii toorjâ já vuoigâdvuotâ, maid sij tarbâšeh sämikielâlij pirrâsij huksiimist.
Algâaalmugij cevzim pyerebeht tiädut tom, maht algâaalmugeh pirrâ maailm láá piergiiškuáttám olgoštum uáinoin pyerebeht. Ton sajan, et tiäduttuuččii táápuh já moonâtmeh, huámášume lii tast, mii ain lii já mon vala puáhtá mutteđ. Kuávdáást láá tagareh ääših ko aktiivlâšvuotâ já njyebžilvuotâ sehe tot, et puoh tuáimá pyereest. Algâaalmugij pyerebeht piergim peht kielâiäláskittem škoovlâi ohtâvuođâst šadda luándulávt gloobaallii algâaalmugij kontekstân.
Tutkâmpuátuseh
Tuuđhâlm puátuseh čäittih, et sämikielâ kevttimân láá šoddâm tileh sehe virgálii škovlâsysteem siste já almolijn pirrâsijn tego páihálii ohtsâškoddeest já maađij piällást. Makrouáinust máhđulâšvuođah skáppojeh pooliitlávt já laavâi aasâtmáin, moh vuáđuduveh assimilistem saajeest uásálâšvuotân já maaŋgâkielâgvuotân. Meso- já mikrouáinust sämikielâ puátá oovdân ovdâmerkkân ovdâškoovlâi já škoovlâi uápistemtavlustuvâin sehe jotolâhmeerhâin.
Tutkâmuš mield stuorrâ hástu lii tot, et maaŋgah makrotääsi aalgâtmeh iä šoodâ tuottân vyelebijn taasijn, mii taha politiik já keevâtlii eellim iäru stuárráábin. Konkreetlávt ovdâmerkkân ovdâškoovlâin asâttuvvoo lavváin, et merhâšittee uási máttááttâsâst kolgâččij leđe sämikielân, mut keevâtlávt sämikielâ máttááttâs várás láá tuše ovtâskâs ulmuuh teikâ tiijmeh. Keevâtlávt sämikielâ lii šoddâm ain marginaallub sajan, mii uáivild tom, et kolonisistem juátkoo ain. Nubben tutkâmuš paijeed meid kielâenâduv, já ton sajan lii šoddâmin mesotääsi. Čielgâ ovdâmerkkâ tast lii Vildmarkavägen-nommâsâš mađhâšemluoddâ, mii pehtilávt tuššâd sämmilâšvuođâ mieldiorroom sämmilij váldukuávlust já ton sajan šadda mađhâšemuáinu.
Tutkâmuš čáittá, maht máttáátteijeeh, vaanhimeh, sämikoordinaattoreh, taiđâreh, sämisiijdâ jesâneh já iäráseh pyehtih porgâđ ton oovdân, et šaddeh uđđâ tileh, main sämikielâst lii jieijâs saje, ađai main kielâ uáinoo já kiävttoo. Tánávt sist šaddeh algâaalmug pyereestvaijeem já kielâiäláskittem ovdedeijeeh. Sii toimâm lii vyehi vuástálistiđ ain juátkojeijee kolonialism.
Puátuseh čäittih, et máttáátteijeeh, kiäh kevttih sämikielâ piäiválávt, rähtih saje, kost maadâsämikielâ lii normi. Lii tehelâš, et puoh pargeeh uásálisteh sämikielâlii pirrâs huksiimân, mast ubâ ovdâškovlâ tiädut sämikielâ. Sämikielâlijn tiilijn máttáátteijeeh sárnuh sämikielâ koskânis já meid párnáigijn. Mikrotääsi máttáátteijeeh tarbâšeh vuovijd, maht sij jiejah pyehtih máttááttâllâđ lase sämikielâ já väldiđ aktiivlii rooli sämikielâ ovdâskulij tuálvon pargostis. Tondiet puoh tuáimeeh kalgeh tuárjuđ suu aktiivlávt. Loopâst puátuseh čäittih, et máttáátteijeeh tarbâšeh eenâb kontaktijd, vâi sij šaddeh uássin maadâsämikielâlii juávhust.
Algâaalmugeh pirrâ maailm, tego sämmiliih-uv, láá ain aktiivluboh taggaar puátteevuođâ huksiimist, mii vuáđuduvá sii jieijâs kulttuurân, áárbán já kielân.
David Kroik tutkâm puáhtá uđđâ uáinuid kielâ- já škovlimtilán: tot addel siskáldâs uáinu, mast maadâsämikielâ puáhtá toppuu tääsist leđe normi. Veik sämikielâ iäláskittem päälgis lii uáli kiäđgáá, David Kroik addel tuoivuu maadâsämikielâ já ton kevttei puátteevuođâst. Tot čáittá, et ferttee ain läjidiđ uđđâ máhđulâšvuođâid já piergimareenaid taggaar puátteevuotân, mast maadâsämikielâ piergiittâl pyerebeht.
Anarâš aavis tuáivut Davidân ennuv luho tuáhtárpargo čođâldittem keežild já meiddei suu puátteevuođâ tutkâmáid.
Kove:Marja-Liisa Olthuis