THL munearvâlus: lasekorona­puáhuttâs puátimin aheulmuid já riskâ­juávhoid čohčuv

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos) arvâlus mield aheulmuid já tiätu riskâjuávhoid avžuuttuvvoo tievâsmittee koronapuáhuttâs máhđulávt jo čohčuv. Jis tot fálloo, te tot adeluvvoo siämmáá-áigásávt influenssapuáhuttâssáin skammâ-juovlâmáánust.

THL täärhist munearvâlusâs forgâpalij kesimáánust, kuás oroh lemin eenâb tiäđuh eereeb iärrás puáhuttâsâst, mii lii aanoost čohčuv, já ton toimâmist tagarij virusvariantij vuástá, moh láá eidu talle joođoost. Talle láá tärhibeh tiäđuh meid Suomân puáttee uđđâ puáhuttâsâi meereest já puáhuttâs siskáldâsâst, mon talhâsvirgeomâhááh láá tuhhiittâm.

”Taat lii munetiätu máhđulávt vuáimán puáttee avžuuttâsâst. Lii tehelâš, et áámmátliih kiedist pyehtih vuáváđ já rahttâttâđ puáhuttâssáid puorijn aigijn. Mij liijká čuávvup uđđâ tutkâmtiäđuid puáhuttâsâin já toi arvâlum vaiguttâsâin sierâ ahejuávhoid, vâi mij pyehtip tärhistiđ munearvâlus já avžuuttâs”, muštâl THL njunoštuáhtár Hanna Nohynek.

Pyereestvaijeemkuávluh västideh puáhuttâsâi orniimist já muštâleh, kost já kuás puáhuttâs puáhtá finniđ.

Avžuuttâsah koronapuáhuttâsâin vuáđuduveh Aalmuglii puáhuttâsäššitobdeejuávhu já THL ohtsâš arvâlmáid.

Táálááh avžuuttâsah láá ain vyeimist

Čoohčân suunâttâllum máhđulâš tievâsmittee puáhuttâs kuáská jo 65 ihheed tiävdám ulmuid já talhâstieđâlávt riskâjuávkun kulleid. Taan tiäđu mield tiervâs ulmuuh, kiäh láá vuálá 65-ihásiih, iä taarbâš tievâsmittee koronapuáhuttâs. Taan juávkun kuleh meid soti-syergi pargeeh já párnááh. Čoovčâ puáhuttâsavžuuttâs visásmittoo, jis ton addelmân láá talhâstieđâliih já epidemiologisiih suujah.

Tááláá arvâlus mield korona já influenssa talhâstieđâlijd riskâjuávhuid lii pyeri oovtnálásittiđ nuuvt ennuv ko máhđulâš.

THL ovdil adelem avžuumeh koronapuáhuttâsâi vuáđusarjaast já tievâsmittee puáhuttâsâin láá ain vyeimist.

Tiäđuh čoovčâ puáhuttâsâin šaddeh forgâpalij tärhibin

Táálái tiäđui mield čoovčâ puáhuttâsâin kevttuuččii mielâstubbooht-uv variantij várás heiviittum puáhuttâsah ko tagareh BA.1- já BA.4-5-variantij várás heiviittum puáhuttâsah, moh láá tääl ráájust. Táálái BA.1- já BA.4-5-puáhuttâsâi adelem syeji tääl joođoost leijee variantij tovâttem njuámumij já pyecceiviäsutipšo vättee taavdâ vuástá oro lemin ucce hiäjumui ulmui juávhust.

”Puoh koronapuáhuttâsah, moh láá tääl kiävtust Suomâst, syeijejeh pyereest viärráás taavdâ vuástá”, Hanna Nohynek muštâl.

THL tieđeet maŋeláá, magareh puáhuttâsah váldojeh anon čoovčâ tievâsmittee puáhuttâssân já kuás Suomân puátih uđđâ puáhuttâstoimâttâsah.

THL čuávu uđđâ tutkâmtiäđuid já epidemia ovdánem nuuvt Suomâst ko eres-uv soojijn maailmist já muttá avžuuttâsâid táárbu mield talhâstieđâlij vuáđustâsâi vuáđuld.

Käldee:

– THL:n ennakkoarvio: koronarokotteen tehosteannos iäkkäille ja tietyille riskiryhmille syksyllä (thl.fi)

Kove: MasterTux (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Roland Garros ‑tennisturnam kištottâlloo eromâš tiileest Pariisist – Jannik Sinner lii kievrâmus vyeittee­iävtukkâs  

Taan ive nubbe Grand Slam ‑tennisturnam, Roland Garros, lii vuálgám joton pasepeeivi Pariisist. Stuárráámuuh vuárdámušah miänástusâst liäbbájeh tääl maailmlisto njunošist leijee Jannik Sinner ärdei...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: lávurdâh 11.4.2026

Muái Valtterijn merideen algâttiđ peeivi eelâšmin Säämi máttááttâskuávdáást (SMK). Pesseen sahhiittâllâđ kištoi orniimist Anne Tervaniemi, kote västid kištopurâdemvisteest. Sun muštâl, ete jieht puurâdmin ellii...

Sämitigge mieđeet ive 2026 kulttuur­palhâšuumijd Maire Saijetsân já Maarit Länsmanân – Palhâšumeh juáh­hojeh Anarist 29.5. já Ucjuuvâst 19.6.

Sämitige kulttuurlävdikodde juáhá ive 2026 kulttuurpalhâšume Aanaar já Ucjuuvâ 150‑juhleiivij kunnen aanaarlii Mihkku Elle Maire Saijetsân já ucjuvlii Rájájon Máretân, Maarit Länsmanân. Valjiimist tiäduttui...

Suomi.fist tiäđuh almos palvâ­lusâin tääl meid nuorttâlâš-, anarâš- já tave­sämi­kielân

Suomi.fi-nettipalvâlusâst kávnojeh tiäđuh nuorttâlâš-, anarâš- já tavesämikielân jo suullân 180 almos palvâlusâst. Siijđoin meid muštâluvvoo palvâlusâin, maid eereeb iärrás Digi- já aalmugtiätuvuáhádâh, Eellimvyeimikuávdáš, Kela...

Tanska áigu mecci­luttiđ 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045

Tanska áigu tuástuđ šoŋŋâdâhnubástus meccilutmáin 250 000 hehtaarid piäldu majemustáá ihán 2045. Tain naalijn eennâm viggá šoddâdiđ meccivijđoduvás suullân 40 prosentáin. Šoŋŋâdâhnubástus tuástum lasseen mecciluttem...