Loddeinfluenssa lii njuámmum kyevti suájákärjipargei Eŋlandist

Kyehti brittilii suájákärjipargee Eŋlandist lává finnim positiivlii puáttus loddeinfluenssast. Taat paijeed Ovtâstum kunâgâskoddeest kavnum olmoošnjuámumij mere kuulmân.

Kuohtuuh njuámmum finnim pargeeh porgáin njuámmum finnim suájákärjitáálust, já nubbe pargee lii máhđulávt vuoiŋâm njuámmum levâtteijee materiaal, muštâl Ovtâstum kunâgâskode tiervâsvuotâtorvovirgádâh UKHSA. Kuábbáágin pargest iä lah lamaš magarehkin tavdâmeerhah, já kuohtui teestah láá tääl negatiivliih, virgádâh ciälkká.

Iä lah meid magarehkin meerhah tast, et loddeinfluenssa H5N1-virus ličij sirdum eres ulmuid, veik UKHSA lii meid čuávvum pargei aldemuid kontaktijd, virgeulmuuh láá ettâm.

”Taah meerhah čujotteh tohokulij, et influenssaviruseh, maid mij uáinip luudijn pirrâ maailm, iä älkkeht njuámu ulmuid”, iätá UKHSA talhâstieđâlâš njunošrävvejeijee professor Susan Hopkins.

”Mij tiettip kuittâg tääl jo, et virus puáhtá njuámmuđ ulmuid, kiäh láá lamaš aldakontaktist puáccám ludijgijn, já tondiet mij čuávvup sillimohjelmijgijn tagarijd ulmuid, kiäh láá painâšum virusân. Toin naalijn mij finnip lasetiäđuid njuámmumriiskâst.”

”Maailmvijđosávt iä lah meerhah taan virusnääli leevvânmist ulmust nuubán, mut mij tiettip, et viruseh muttojeh ubâ ääigi, já mij kocceep tom, jis riskâ ulmui puáccáámist muttoo.”

Veikâ H5N1-virus ij val oro leevvânmin ulmui kooskâst, lii jo tuođâštum, et tot puáhtá levâniđ eres njomâtteijei tego fretij, miŋkij já merâleijonij kooskâst.

Äššitobdeeh láá huolâst tast, et virus maailmvijđosâš levânem já ton njuámmum njomâtteijeid lasetteh riiskâ tast, et virus heivit jieijâs já leevvânškuát ulmuid. Ovtâstum kunâgâskoddeest lii tuše ohtii ovdil kavnum tábáhtus, mast H5N1-virus lii njuámmum ulmui. Meiddei taat olmooš puáránij tievâslávt.

H5N1-virus lii koddám čuođijd tuháttijd luudijd kuullâm ive ääigi pirrâ maailm, já tot puáhtá leđe varâlâš ulmui-uv.

Käldee:

– Bird flu detected in two poultry workers in England (www.nzherald.co.nz)

Kove: Kranich17 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...