Loddeinfluenssa lii njuámmum kyevti suájákärjipargei Eŋlandist

Kyehti brittilii suájákärjipargee Eŋlandist lává finnim positiivlii puáttus loddeinfluenssast. Taat paijeed Ovtâstum kunâgâskoddeest kavnum olmoošnjuámumij mere kuulmân.

Kuohtuuh njuámmum finnim pargeeh porgáin njuámmum finnim suájákärjitáálust, já nubbe pargee lii máhđulávt vuoiŋâm njuámmum levâtteijee materiaal, muštâl Ovtâstum kunâgâskode tiervâsvuotâtorvovirgádâh UKHSA. Kuábbáágin pargest iä lah lamaš magarehkin tavdâmeerhah, já kuohtui teestah láá tääl negatiivliih, virgádâh ciälkká.

Iä lah meid magarehkin meerhah tast, et loddeinfluenssa H5N1-virus ličij sirdum eres ulmuid, veik UKHSA lii meid čuávvum pargei aldemuid kontaktijd, virgeulmuuh láá ettâm.

”Taah meerhah čujotteh tohokulij, et influenssaviruseh, maid mij uáinip luudijn pirrâ maailm, iä älkkeht njuámu ulmuid”, iätá UKHSA talhâstieđâlâš njunošrävvejeijee professor Susan Hopkins.

”Mij tiettip kuittâg tääl jo, et virus puáhtá njuámmuđ ulmuid, kiäh láá lamaš aldakontaktist puáccám ludijgijn, já tondiet mij čuávvup sillimohjelmijgijn tagarijd ulmuid, kiäh láá painâšum virusân. Toin naalijn mij finnip lasetiäđuid njuámmumriiskâst.”

”Maailmvijđosávt iä lah meerhah taan virusnääli leevvânmist ulmust nuubán, mut mij tiettip, et viruseh muttojeh ubâ ääigi, já mij kocceep tom, jis riskâ ulmui puáccáámist muttoo.”

Veikâ H5N1-virus ij vala oro leevvânmin ulmui kooskâst, lii jo tuođâštum, et tot puáhtá levâniđ eres njomâtteijei tego fretij, miŋkij já merâleijonij kooskâst.

Äššitobdeeh láá huolâst tast, et virus maailmvijđosâš levânem já ton njuámmum njomâtteijeid lasetteh riiskâ tast, et virus heivit jieijâs já leevvânškuát ulmuid. Ovtâstum kunâgâskoddeest lii tuše ohtii ovdil kavnum tábáhtus, mast H5N1-virus lii njuámmum ulmui. Meiddei taat olmooš puáránij tievâslávt.

H5N1-virus lii koddám čuođijd tuháttijd luudijd kuullâm ive ääigi pirrâ maailm, já tot puáhtá leđe varâlâš ulmui-uv.

Käldee:

– Bird flu detected in two poultry workers in England (www.nzherald.co.nz)

Kove: Kranich17 (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...