Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ ruátálii aalmugpiäláduv tiäđáttâsân.

Algâaalgâst ive 2027 budjetiävtuttâsâst iävtuttui, ete sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittem meriruttâ kiäppáničij 200 000 euroin ađai 25 prosentáin.

– Taat lii tehálâš já ovdâsvástádâslâš čuávdus. Pyere tääsi oppâmateriaaleh láá kuávdáš iähtu sämikielâi máttááttâs meritiäđulii oovdedmân. Miärádâs tuárju párnái já nuorâi máhđulâšvuođâid oppâđ já kevttiđ jieijâs kielâ argâpeeivi, iätá Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi.

Suomâ haldâttâs toolâi budjetráđádâlmijd čohčâmáánu vuosmuu peeivi. Ive 2027 budjetiävtuttâs adeluvvoo ovdâskoodán staatârääđi almosčuákkimist čohčâmáánu 21. peeivi, mon maŋa tot almostittoo čujottâsâst budjetti.vm.fi.

Sämitigge já sämikuávlu kieldah muštotteh staatâ ovdâs­vástádâsâst

Sämitiggeest já sämikuávlu kieldâin lii ohtsâš uáinu oppâmateriaalpyevtittem tehálâšvuođâst puoh kuulmâ Suomâst sarnum sämikielâ máttááttâsân. Sämitigge já sämikuávlu kieldah viggii oovtâst vaiguttiđ budjetproosees ääigi meriruuđâ siäilumân. Tääl toh kijtteh máttááttâs- já kulttuurminister Anders Adlercreutz (Ruátáliih) sehe staatârääđi ruttâdem huolâtmist ihán 2027.

– Lii tehálâš, ete sämikielâlij oppâmateriaalij pyevtittem puoh kuulmâ Suomâst ellee sämikielân puáhtá ovdediđ meritiäđulávt nuuvt digitaallii ko teddilum häämist. Taat váátá staatâst čonâdâttâm tuárvi stuorrâ ruttâdmân, iätá Sämitige nubbe värisaavâjođetteijee Tuomas Aslak Juuso.

– Oppâmateriaaleh láá máttááttâs vuáđuiähtu. Staatâ kalga tähidiđ oppâmateriaalij finnim, vâi sämikielâi máttááttâs já sämikielâlii máttááttâs puáhtá orniđ kvaliteetlávt, oovtâviärdásávt já máttááttâsvuáváámij mield, pahudeh sämikuávlu kieldâhoovdah.

Sämitigge västid sämikielâg oppâ­materiaal pyevtitmist väldi­kodálávt

Sämitiggeest lii väldikodálâš ovdâsvástádâs sämikielâlii oppâmateriaalpyevtittem oovdedmist puoh kuulmâ sämikielân.

Oppâmateriaaleh annojeh anarâš-, nuorttâlâš- já tavesämikielâ máttááttâsâst pirrâ Suomâ. Luuhâmive 2025–2026 sämikielâ luhhii tâi sämikielâlii máttááttâsâst lijjii ohtsis 823 uápped ovdâmáttááttâsâst luvâttâhân. Uáppeemere stuárrum já káidusmáttááttâs lasanem tiädutteh sämikielâlij oppâmateriaalij ain lasaneijee táárbu.

Porgemáánust Anarâš aavis muštâlij tast, ete Sämitigge lii almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaalijd anarâškielân. Ton maŋa lii almostum vala Ele tiervân ‑tiervâsvuođâ oppâkirje 8. luoka uáppeid.

Käldee:
Sämikielâlij oppâmaterialij pyevtittem ruttâdem juátkoo siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjetiävtuttâsâst (samediggi.fi)

Kove: Sämitigge

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...

Suomâ säämi eromâš­kirje­rááju hástá sämi­kielâg nuoráid kevttiđ sämi­kielâg media

Suomâ säämi eromâškirjerááju algâttij onne luuhâm- já medialuuhâmháástu sämikielâláid nuoráid. Lohkan+ Luuhâm+ Lookkmõš+ ‑hástu lii uáivildum 13–29-ihásáid, já toos puáhtá uásálistiđ mon peri sämikielân...

Kyehti kirdem­kiedi pargee jáámmám malarian Frank­furtist

Kyehti Frankfurt kirdemkiedi pargee lává jáámmám malarian Saksaast, Frankfurt tiervâsvuotâ­virgeomâhâš muštâlij porgemáánu 26. peeivi. Ton lasseen nelji ulmuu láá puáccám taavdân. Vuossâmuš olmooš jaamij jo...

Island jienâstij ”IJ” EU jeessân­vuotân

Islandliih láá jienâstâm lávvárduv tast, piäijojeh-uv EU-jeessânvuotâ­ráđádâlmeh joton uđđâsist vâi iä. Koččâmuš EU‑jeessânvuođâst lii juáhám Island jo kuhháá. Ovdebááh ráđádâlmeh koskâldittojii ive 2015. Taankiärdásii...