Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij munjin juovlâlähjin. Jiem lam kuássin ovdil uáinám tagarijd kooveest uáinojeijee tiŋgijd, moh lijjii seehâ siste. Muu njäälmist peesâi olâttittee koččâmuš: ”Moh taahkis láá?” Ko toh kerd pottii ruonâskävppijâsâst, te toh ferttejii leđe purâttetteeh. Toh lijjii suullân olivij matsiih, ucebeh kuittâg ko luumuh.

Tahojiermi tiätá, mun arvâlim, valdim kove já koijâdim ChatGpt:st. ”Kumquateh”, tot almottij. Suomâkielân sääni lâi heiviittum háámán kumkvatti. Vuosmuu keerdi mun kuullim kumkvatijn, já tiäđust-uv smietâškuottim, et mun kolgâččim taid puurrâđ, mut mahtsun te. Kuorih lijjii tego appelsiinist, nuuvt et mun kyerejim muáddi kumkvat. Heđâlmist ij pááccám ennustkin mihheen. Siste lijjii val siemâneh. Kuorijn lâi appelsin smakkâ. Siskáldâsâst ij lamaš muu mielâst nuuvtkin eromâš smakkâ.

Tahojiermi adelij luhhoost reeseept. Tot iävtuttij, et ráhtáččim kumkvatmarmelaad. Tot oroi lemin šiev iävtuttâs. Marmelaad valmâštui já lâi njäälgis, mut smakkâ lâi ereslágán ko maid mun vuordim. Ko kumkvat piejâi njálmásis, te tast lâi vistig vuáimálâš abrikoos smakkâ. Ravvuin luuvâi, et tom ferttee tipteđ njäälmist kuhheeb ääigi. Já nuuvt te forgâ mááhu muttuuškuođij vistig mandariin smakkân já loopâst val sitruun smakkân. Eromâš purrâmuš muu mielâst.

Jis tun kuásnii teeivah kumkvatijgijn jiehke tieđe maid porgâđ, te puávtáh rähtiđ marmelaad.

Reeseept

Čuopâ kumkvatijd jo-uv kuttân pittán teikâ asettes riggen. Mun čuoppim taid kuttân pittán, nuuvt et marmeladân šoddii stuárráábeh pitáh.

Vuošâ kumkvatpittáid 20 minuttid. Piejâ kiämnán čääsi tommit, et pitáh pääcih čääsi vuálá. Jis halijdah, te puávtáh lasettiđ čáácán val vaniljastáágu. Mun lasettim, já tot lâi pyeri čuávdus.

Ko kumkvateh láá tuoldâm tuárvi kuhháá, te lasseet kilupiälán kumkvatijd hillosukkârijd ton verd ko pakettist lohá. Mun lasettim masa kyehti desilitter, ko čääci lâi tommit ennuv.

Hillosukkârij lasettem maŋa tipte tuoldâđ vittâ miinut.

Leškist valmâš marmelaad kuáros, putes hillopurkkijd já sruvvii taid kiddâ. Piejâ puurkijd váháš ááigán vuálosoivij čuáskuđ.

Puávtáh puurrâđ marmelaad tego mon peri eres marmelaad, mut mušte smakkiđ pyereest, vâi jieh moonât kumkvat sitrusmáávu.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...