Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij munjin juovlâlähjin. Jiem lam kuássin ovdil uáinám tagarijd kooveest uáinojeijee tiŋgijd, moh lijjii seehâ siste. Muu njäälmist peesâi olâttittee koččâmuš: ”Moh taahkis láá?” Ko toh kerd pottii ruonâskävppijâsâst, te toh ferttejii leđe purâttetteeh. Toh lijjii suullân olivij matsiih, ucebeh kuittâg ko luumuh.

Tahojiermi tiätá, mun arvâlim, valdim kove já koijâdim ChatGpt:st. ”Kumquateh”, tot almottij. Suomâkielân sääni lâi heiviittum háámán kumkvatti. Vuosmuu keerdi mun kuullim kumkvatijn, já tiäđust-uv smietâškuottim, et mun kolgâččim taid puurrâđ, mut mahtsun te. Kuorih lijjii tego appelsiinist, nuuvt et mun kyerejim muáddi kumkvat. Heđâlmist ij pááccám ennustkin mihheen. Siste lijjii val siemâneh. Kuorijn lâi appelsin smakkâ. Siskáldâsâst ij lamaš muu mielâst nuuvtkin eromâš smakkâ.

Tahojiermi adelij luhhoost reeseept. Tot iävtuttij, et ráhtáččim kumkvatmarmelaad. Tot oroi lemin šiev iävtuttâs. Marmelaad valmâštui já lâi njäälgis, mut smakkâ lâi ereslágán ko maid mun vuordim. Ko kumkvat piejâi njálmásis, te tast lâi vistig vuáimálâš abrikoos smakkâ. Ravvuin luuvâi, et tom ferttee tipteđ njäälmist kuhheeb ääigi. Já nuuvt te forgâ mááhu muttuuškuođij vistig mandariin smakkân já loopâst val sitruun smakkân. Eromâš purrâmuš muu mielâst.

Jis tun kuásnii teeivah kumkvatijgijn jiehke tieđe maid porgâđ, te puávtáh rähtiđ marmelaad.

Reeseept

Čuopâ kumkvatijd jo-uv kuttân pittán teikâ asettes riggen. Mun čuoppim taid kuttân pittán, nuuvt et marmeladân šoddii stuárráábeh pitáh.

Vuošâ kumkvatpittáid 20 minuttid. Piejâ kiämnán čääsi tommit, et pitáh pääcih čääsi vuálá. Jis halijdah, te puávtáh lasettiđ čáácán val vaniljastáágu. Mun lasettim, já tot lâi pyeri čuávdus.

Ko kumkvateh láá tuoldâm tuárvi kuhháá, te lasseet kilupiälán kumkvatijd hillosukkârijd ton verd ko pakettist lohá. Mun lasettim masa kyehti desilitter, ko čääci lâi tommit ennuv.

Hillosukkârij lasettem maŋa tipte tuoldâđ vittâ miinut.

Leškist valmâš marmelaad kuáros, putes hillopurkkijd já sruvvii taid kiddâ. Piejâ puurkijd váháš ááigán vuálosoivij čuáskuđ.

Puávtáh puurrâđ marmelaad tego mon peri eres marmelaad, mut mušte smakkiđ pyereest, vâi jieh moonât kumkvat sitrusmáávu.

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...