Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost pajeláhháá mánuppaje.

Ebolavirus, mii tääl leevvân Kongost, lii härvinâš Bundibugyo-variant. Taan variantân ij lah puáhuttâs ige tipšo. Puáhuttâsah kuittâg ovdeduvvojeh, já vuossâmuuh puáhuttâs­iävtukkâsah pesâžeh vuossâmuu mudo kliinisáid tutkâmuššáid syeinimáánust.

Ebolavirus leevvân njuolgâ kuoskâttâsâst rumâškolgosij tâi voorâ peht. Itteemäigi puáhtá leđe joba kulmâ oho.

Tavdâ leevvân jotelávt

Äššitobdeeh láá huolâst eromâšávt taavdâ jotelis leevvânmist. Afrik taavdâiestim- já ‑kocceemkuávdáš CDC váárut, ete epidemiast sáttá šoddâđ stuárráb ko iivij 2014–2016 ebolaepidemia Viestâr-Afrikist. Talle jammii paijeel 11 000 olmožid. Kongo lasseen ebola lii vuottum meid Ugandast.

Ruopsis Riistâ mield ebolaepidemia ij lah vala juksâm čohhees peic viärrán ain. Ornijdume arvâl, ete sáttá pišteđ ive ovdil ko epidemia lii lappâd. Maailm tiervâsvuotâ­ornijdume WHO mield ebola lii levânâm epidemia vuossâmuu mánuppaje ääigi vuáimálubbooht ko Afrik ovdebáin epidemiain. WHO njunošhovdâ Tedros Adhanom Ghebreyesus iätá, ete epidemia ovdán tääl jotelubbooht ko Afrik enâmeh pasteh tuástuđ taavdâ.

Taavdâ tuástum taheh vaigâdin tipšokuávdái vailum sehe páihálij siärvusij vuástálistem čovgâ hygieniatooimâi háárán. Ebolan jáámmám rummâšijn tavdâ njuámu eromâš älkkeht. Virgeomâhái mield ärbivuáváliih havdajááh, main peerâ kieđâvuš uámikkâs ääšimiäldásij syejiriäiduittáá, láá ohtâ merhâšitteemuin njuámumij suujâin.

WHO muštâl, ete 75 tiervâsvuotâtipšo parged láá puoccâm ebolan taan ive epidemiast. 17 parged láá jáámmám taavdân. Tuođânálásávt ebola levânij Kongost jo muádi mánuppaje ääigi ovdil ko eennâm virgeomâhááh kulluuttii epidemia vyesimáánu 15. peeivi. Taan keežild tiervâsvuotâtipšo pargeeh iä tiättám suojâliđ jieijâs taavdâ vuástá. Ton lasseen Kongost lii vänivuotâ syejipihtâsijn, tego kistuin já maaskijn.

Ebola levânemriskâ aalmugij­koskâsávt ain ucce

Ebola levânemriskâ aalmugijkoskâsávt lii ain-uv ucce, iätá WHO njunošhovdâ Ghebreyesus.

Sun kommentistij ääši tastmaŋa, ko Ranskaast nannejui eennâm vuossâmuš ebolanjuámmum kesimáánu 24. peeivi. Ranskaast puáccâm olmooš lii tuáhtár, kote lâi maccâm humanitaarlii pargoost Kongo demokraatlii täsivääldist. Tuáhtár lii sierrejum, já virgeomâhááh láá tutkâmin, lii-uv tavdâ máhđulávt njuámmum eres ulmuid. Sij aneh njuámmumriiskâ kuittâg uccen.

Meid Euroop taavdâiestim- já ‑kocceemkuávdáá ECDC mield ebola njuámmumriskâ lii Euroopist ässee ulmuid eidu tääl uáli ucce.

Käldeeh:
Kongossa yli tuhat vahvistettua ebolatartuntaa (www.hs.fi)
WHO: Ebola levinnyt Afrikassa rajummin kuin aikaisemmissa epidemioissa (www.hs.fi)
Kymmenet terveydenhuollon työntekijät sairastuneet ebolaan Kongossa (yle.fi)
Ranskassa on raportoitu ensimmäinen ebolatapaus (yle.fi)
WHO:n pääjohtaja: Kansainvälinen ebolariski edelleen matala (yle.fi)
Ebola disease outbreak in the Democratic Republic of the Congo and Uganda (www.ecdc.europa.eu)

Kove: CDC Global / Bryan Christensen. CC BY 2.0. Wikimedia Commons

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...

Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...