Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost pajeláhháá mánuppaje.

Ebolavirus, mii tääl leevvân Kongost, lii härvinâš Bundibugyo-variant. Taan variantân ij lah puáhuttâs ige tipšo. Puáhuttâsah kuittâg ovdeduvvojeh, já vuossâmuuh puáhuttâs­iävtukkâsah pesâžeh vuossâmuu mudo kliinisáid tutkâmuššáid syeinimáánust.

Ebolavirus leevvân njuolgâ kuoskâttâsâst rumâškolgosij tâi voorâ peht. Itteemäigi puáhtá leđe joba kulmâ oho.

Tavdâ leevvân jotelávt

Äššitobdeeh láá huolâst eromâšávt taavdâ jotelis leevvânmist. Afrik taavdâiestim- já ‑kocceemkuávdáš CDC váárut, ete epidemiast sáttá šoddâđ stuárráb ko iivij 2014–2016 ebolaepidemia Viestâr-Afrikist. Talle jammii paijeel 11 000 olmožid. Kongo lasseen ebola lii vuottum meid Ugandast.

Ruopsis Riistâ mield ebolaepidemia ij lah vala juksâm čohhees peic viärrán ain. Ornijdume arvâl, ete sáttá pišteđ ive ovdil ko epidemia lii lappâd. Maailm tiervâsvuotâ­ornijdume WHO mield ebola lii levânâm epidemia vuossâmuu mánuppaje ääigi vuáimálubbooht ko Afrik ovdebáin epidemiain. WHO njunošhovdâ Tedros Adhanom Ghebreyesus iätá, ete epidemia ovdán tääl jotelubbooht ko Afrik enâmeh pasteh tuástuđ taavdâ.

Taavdâ tuástum taheh vaigâdin tipšokuávdái vailum sehe páihálij siärvusij vuástálistem čovgâ hygieniatooimâi háárán. Ebolan jáámmám rummâšijn tavdâ njuámu eromâš älkkeht. Virgeomâhái mield ärbivuáváliih havdajááh, main peerâ kieđâvuš uámikkâs ääšimiäldásij syejiriäiduittáá, láá ohtâ merhâšitteemuin njuámumij suujâin.

WHO muštâl, ete 75 tiervâsvuotâtipšo parged láá puoccâm ebolan taan ive epidemiast. 17 parged láá jáámmám taavdân. Tuođânálásávt ebola levânij Kongost jo muádi mánuppaje ääigi ovdil ko eennâm virgeomâhááh kulluuttii epidemia vyesimáánu 15. peeivi. Taan keežild tiervâsvuotâtipšo pargeeh iä tiättám suojâliđ jieijâs taavdâ vuástá. Ton lasseen Kongost lii vänivuotâ syejipihtâsijn, tego kistuin já maaskijn.

Ebola levânemriskâ aalmugij­koskâsávt ain ucce

Ebola levânemriskâ aalmugijkoskâsávt lii ain-uv ucce, iätá WHO njunošhovdâ Ghebreyesus.

Sun kommentistij ääši tastmaŋa, ko Ranskaast nannejui eennâm vuossâmuš ebolanjuámmum kesimáánu 24. peeivi. Ranskaast puáccâm olmooš lii tuáhtár, kote lâi maccâm humanitaarlii pargoost Kongo demokraatlii täsivääldist. Tuáhtár lii sierrejum, já virgeomâhááh láá tutkâmin, lii-uv tavdâ máhđulávt njuámmum eres ulmuid. Sij aneh njuámmumriiskâ kuittâg uccen.

Meid Euroop taavdâiestim- já ‑kocceemkuávdáá ECDC mield ebola njuámmumriskâ lii Euroopist ässee ulmuid eidu tääl uáli ucce.

Käldeeh:
− Kongossa yli tuhat vahvistettua ebolatartuntaa (www.hs.fi)
− WHO: Ebola levinnyt Afrikassa rajummin kuin aikaisemmissa epidemioissa (www.hs.fi)
− Kymmenet terveydenhuollon työntekijät sairastuneet ebolaan Kongossa (yle.fi)
− Ranskassa on raportoitu ensimmäinen ebolatapaus (yle.fi)
− WHO:n pääjohtaja: Kansainvälinen ebolariski edelleen matala (yle.fi)
− Ebola disease outbreak in the Democratic Republic of the Congo and Uganda (www.ecdc.europa.eu)

Kove: CDC Global / Bryan Christensen. CC BY 2.0. Wikimedia Commons

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...