Kela lii pieijâm joton keččâlem uđđâ mielâ­tiervâs­vuotâ­vajoiditmist, mii váldá vuotân sämikielâid já ‑kulttuur

Kela algâttij cuáŋuimáánu 13. peeivi uđđâ vajoidittempalvâlus keččâlem. Viälmá – Sämikielâlâš mielâtiervâs­vuotâ­vajoidittem lii uáivildum tagaráid 18–67‑ihásáid sämikielâláid tâi sämikulttuur miäldásii vajoidittem tarbâšeijee äššigâssáid, kiäin láá mielâtiervâsvuođâ háástuh. Palvâlus lii nuuvtá, já tom puovtâd Coronaria Kuntoutuspalvelut Oy Oulust.

Vajoidittem heivee sijjân, kiäin lii kavnâttum läivis tâi koskâvädis šlundevuotâ, atâštâshemâdâs, kyevtsundásâš mielâtilehemâdâs, trauma tovâttem stressâhemâdâs teikâ mohnii eres trauman lohtâseijee kuhesáigásijd symptomijd. Vajoiditmân occojeh ulmuuh, kiäi tiervâsvuođâ tile lii stääđis toin naalijn, ete sij pasteh uásálistiđ vajoiditmân tievâslávt.

Vajoidittem ulmen lii išediđ ulmuu iberdiđ jieijâs háástuid sehe nanodiđ suu vaijeem, toimânaavcâid já aargâhaldâšemtááiđuid. Koččâmušâst lii maaŋgâáámmátlâš vajoidittem, mii puáhtá olášuđ äššigâs argâpirrâsist, palvâlus puovtâdeijee toimâsaajeest teikâ káidusin kost peri Suomâst.

Vajoidittem pištá 12 mánuppaijeed, já tot ana sistees eereeb iärrás 12 ohtâgâsteivâdmid já vittâ juávkkuteivâdem eres uásálisteiguin.

Keččâlem nohá 30.6.2027.

Návt vajoiditmân puáhtá uuccâđ

Uuccâm tábáhtuvá luámáttuv peht, mon nommâ lii ”Kuorâttâllâmmiäldásâš vajoidittem” (KU 132smn). Ucâmušâst tiävdojeh occee tiäđuh sehe sajeh 2–8. Ucâmuš lahtosin tarbâšuvvoo almolii tiervâsvuotâtipšoost tohhum B‑ciälkkámuš teikâ eres talhâstieđâlâš čielgiittâs, mii siskeeld västideijee tiäđuid. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ Kelan OmaKela-palvâlus teikâ poostâ peht.

Lasetiäđuid palvâlusâst, ton iävtuin sehe ucâmist finnee Kela siijđoin.

Kove: Kela / Ville Fofonoff

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...