Kela lii pieijâm joton keččâlem uđđâ mielâ­tiervâs­vuotâ­vajoiditmist, mii váldá vuotân sämikielâid já ‑kulttuur

Kela algâttij cuáŋuimáánu 13. peeivi uđđâ vajoidittempalvâlus keččâlem. Viälmá – Sämikielâlâš mielâtiervâs­vuotâ­vajoidittem lii uáivildum tagaráid 18–67‑ihásáid sämikielâláid tâi sämikulttuur miäldásii vajoidittem tarbâšeijee äššigâssáid, kiäin láá mielâtiervâsvuođâ háástuh. Palvâlus lii nuuvtá, já tom puovtâd Coronaria Kuntoutuspalvelut Oy Oulust.

Vajoidittem heivee sijjân, kiäin lii kavnâttum läivis tâi koskâvädis šlundevuotâ, atâštâshemâdâs, kyevtsundásâš mielâtilehemâdâs, trauma tovâttem stressâhemâdâs teikâ mohnii eres trauman lohtâseijee kuhesáigásijd symptomijd. Vajoiditmân occojeh ulmuuh, kiäi tiervâsvuođâ tile lii stääđis toin naalijn, ete sij pasteh uásálistiđ vajoiditmân tievâslávt.

Vajoidittem ulmen lii išediđ ulmuu iberdiđ jieijâs háástuid sehe nanodiđ suu vaijeem, toimânaavcâid já aargâhaldâšemtááiđuid. Koččâmušâst lii maaŋgâáámmátlâš vajoidittem, mii puáhtá olášuđ äššigâs argâpirrâsist, palvâlus puovtâdeijee toimâsaajeest teikâ káidusin kost peri Suomâst.

Vajoidittem pištá 12 mánuppaijeed, já tot ana sistees eereeb iärrás 12 ohtâgâsteivâdmid já vittâ juávkkuteivâdem eres uásálisteiguin.

Keččâlem nohá 30.6.2027.

Návt vajoiditmân puáhtá uuccâđ

Uuccâm tábáhtuvá luámáttuv peht, mon nommâ lii ”Kuorâttâllâmmiäldásâš vajoidittem” (KU 132smn). Ucâmušâst tiävdojeh occee tiäđuh sehe sajeh 2–8. Ucâmuš lahtosin tarbâšuvvoo almolii tiervâsvuotâtipšoost tohhum B‑ciälkkámuš teikâ eres talhâstieđâlâš čielgiittâs, mii siskeeld västideijee tiäđuid. Ucâmuš puáhtá vuolgâttiđ Kelan OmaKela-palvâlus teikâ poostâ peht.

Lasetiäđuid palvâlusâst, ton iävtuin sehe ucâmist finnee Kela siijđoin.

Kove: Kela / Ville Fofonoff

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...