Njunošminister Orpo kollij Kiinast – savâstâlmij váldu­fáddán Ukraina já kavpâšem

Njunošminister Petteri Orpo kolliistâlâi algâohhoost Kiina uáivikaavpug Pekingist. Vuossaargâ sun teeivâi Kiina kävppiminister Wang Wentaoin já uápásmui meid Peking Kieldum kaavpugân, mii lâi ovdil Kiina kiäisárij aassâmsaje. Majebaargâ tooláá Suomâ ääigi Orpo teeivâi Kiina aalmugkongres saavâjođetteijein Zhao Lejijn, president Xi Jinpingáin já njunošminister Li Qiangáin. Tieđettemtilálâšvuođâst Suomâ Peking-ambassaadist sun valdâlij kollim positiivlij sanijguin.

– Mij peesâim jieŋâlâsân-uv tehálij koččâmušâiguin. Mun anam stuorrâ áárvust tom, ete Xi keevtij taas ääigi já lâi čielgâsávt uápásmum aššijd meid Suomâ uáinust, Orpo eeđâi.

Orpo mield Kiina väldi naanoosm, já tondiet Suomân lii tehálâš savâstâllâđ kiinalijguin já iberdiđ, maht sij jurdâččeh já uáinih maailm. Siämmást puáhtá luptiđ savâstâlmân Suomân já EU:n tehálijd aašijd. Puoh tehálumosin äššin Orpo noobdij Ukraina, mast sun sáárnui majebaargâ puoh kuulmâ savâstâlmist.

– Kiina toorjâ teikâ koskâlâš toorjâ Ruošân lii merhâšittee ton uáinust, ete tot hiäjusmit Euroop union já Kiina koskâvuođâ já nube tááhust iššeed Ruošâ juátkiđ taam mielâttes suáđi já koddem. Kiinast já Xist lii máhđulâšvuotâ vaiguttiđ toos, ete Ukrainan finnejuvvoo viijmâg ráávhu, Orpo pahudij.

Ukraina lasseen savâstâllâm fáddán lâi Euroop union já Kiina kavpâšemkoskâvuotâ. Kiina puáhtá Euroopân tävirijd ennuv eenâb ko maid Euroop tuálvu Kiinan. Kiina meid suoijâl jieijâs markkânijd já irâttâsâid. Orpo tuáivu, ete täid raijiittâsâid puávtáččij meddâlistiđ já ete kavpâšemkoskâvuođâst šodâččij täsitiädulub.

Kiina-kavpâšem tiätuloová
Ive 2025 uđđâivemáánust porgemáánun Suomâ tuálvum árvu Kiinan lâi 2,2 miljard eurod já pyehtim árvu Kiinast 4,6 miljard eurod. Iäru lâi −2,4 miljard eurod. Puoh enâmustáá Suomâst Kiinan tuálvojii päävirmassa (35 %) já ráhtulâšvuođâ mašineh já piergâseh (25,7 %). Kiinast Suomân vist puáhtojii puoh enâmustáá šleđgâmašineh já ‑piergâseh (46,1 %).
Käldee: Suomen ja Kiinan välinen kauppa vuonna 2025 (1-8) (tilastot.tulli.fi)

Teivâdmist savâstâllui meid šoŋŋâduvâst. Kiina lii markkânijn njunošist maaŋgâ putes sirdum teknologiast, já ton peht Kiinast lii stuorrâ roolâ šoŋŋâdâhnubástus orostitmist, Orpo eeđâi.

Tieđettemtilálâšvuođâst Orpost koijâdui Kiina olmoošvuoigâdvuotâčuolmâin. Orpo västidij, ete olmoošvuoigâdvuođah láá ain-uv kuávdááh já ete sun tiäduttij taid savâstâlmijn. Kiina sujâttuvvoo eereeb iärrás páguttemvuovijn, maid tot kiävttá uiguurij vuástá. Uiguureh láá 13 miljovn ulmuu aalmug, mii sárnu uiguurkielâ já áásá iänáážin Viestâr-Kiinast. Iänááš uiguureh láá muslimeh.

Käldeeh:

Orpo aloitti Kiinan-vierailunsa – toivoi yhteistyötä sääntöpohjaisen kauppajärjestelmän säilyttämiseksi (yle.fi)

Orpo Kiinan tuesta Venäjälle: Xi haluaa, että sota loppuu (www.hs.fi)

Petteri Orpo kertoi tapaamisestaan Kiinan presidentti Xi Jinpingin kanssa: ”Xi voi vaikuttaa siihen, että Ukrainaan saadaan rauha” (yle.fi)

Kove: Janna Laine, Suomâ ambassaad, Peking (CC BY 4.0)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tuhháát artikkâl aavis

Anarâš aavis, Suomâ áinoo sämikielâg aavis, almostui vuosmuu tove njuhčâmáánu kuuđâd peeivi 2023. Tastmaŋa tot lii ”lekkâm maailm anarâškielân” tego kielâtotkee Annika Pasanen valdâlij...

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast, čáálá The Independent ‑lostâ. Ton mield Viestâr-Bengal uásistaatâst láá vuottum vittâ virus tovâttem puáccámtábáhtus. Aainâs-uv oovtâ pyeccee tile lii loostâ...

Mii kulloo Interreg Aurora ‑projektân?

Anarâškielâ servi já Umesämikielâ servi algâttii ohtsii proojeekt 1.9.2025. Proojeekt nommâ lii ”Online tools for Inari Saami and Ume Saami language learning” ađai ”Nettipiergâseh...

Kärjilkielâ lii uážžum virgálii äšši­tobdee­orgaan Suomâst

Ive 2026 aalgâst kärjilkielâ uážui vuossâmuu keerdi virgálii äššitobdeeorgaan Suomâst ko Päikkieennâm kielâi kuávdážân (su. Kotimaisten kielten keskus ađai Kotus) vuáđudui kärjilkielâ lävdikodde. Lävdikodde...

Skábmagovat – algâaalmugij ellee­kove­festivaal puáhtá maaŋgâ­nálásii rähis­vuođâ vielgis­lovdui oolâ Anarist

Algâaalmugij elleekovefestivaal Skábmagovat uárnejuvvoo Anarist uđđivemáánu 22.–25. peeivi.  Skammâääigi festivaal teeman lii taaijuv maaŋgânálásâš rähisvuotâ, mon peht puáhtojeh oovdân rähisvuođâ merhâšumeh algâaalmugij feeriimijn: ohtâvuotâ...