Ovtâstum aalmugij COP30-šoŋŋâdâhčuákkim Brasilia Belémist nuuvâi lávurduv 22.11., oovtâ peeivi maŋeláá ko lâi vuávájum. Masa 200 enâmid tuhhiittii miärádâsciälkkámuš, mast kuittâg váilu čielgâ vuávám fossiillijn puáldimamnâsijn luopâmist.
Čuákkim miärádâsciälkkámušâst oovdânpuáhtojeh tooimah, moiguin puáhtá huáputtiđ šoŋŋâdâhtooimâid, sehe ruttâdem lasettem kuulmâkiärdásâžžân ovdáneijee enâmáid. Miärádâsciälkkámušâst kavnâttui, ete táálááh luáštádâskepidemtooimah iä pijssáá Pariisi šoŋŋâdâhsopâmuš mittomeerij juksâmân.
Paijeel čyeti enâmid toimâttii Pariisi šoŋŋâdâhsopâmuš miäldásávt uđđâ, ihán 2035 ulâttee luáštádâskepidemčonnâsmis ovdil čuákkim tâi ton ääigi. Ko rekinist oohtân enâmij lopádâsâid, te toh iä keeppid luáštádâsâid nuuvt ennuv ko maid liegâsvuođâ pajanem raijim 1,5 ciäkán váđáččij. Luáštádâskeeppidmijd ferttiiččij čovgiđ uáli jo ennuv já jotelávt, vâi mittomere juksâm ličij máhđulâš.
Suomâ piirâs‑ já šoŋŋâdâhminister Sari Multala muštâl, ete EU ličij halijdâm kievrâbijd šoŋŋâdâhtooimâid. ”Luáštádâskeeppidmij tááhust puáđus lii čielgâsávt hiäjub ko mii tarbâšuuččij tääl. Maailm vástádâs Pariisi sopâmuš mittomere já tooimâi koskâsii iärun lii rijttáámettum. Siämmást mij anneep tehálâžžân, ete pargo fossiilenergia keeppidmân juátkoo. Lii tehálâš, ete vaigâdis ráđádâlmij maŋa aalmugijkoskâsâš šoŋŋâdâhohtsâšpargo juátkoo já ete puoh háváduvumosáid enâmáid adeluvvoo toorjâ šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumist.”
Lase ruttâdem ovdáneijee enâmáid já arvemeecij suoijâlmân
Čuákkim nubbe kuávdáš fáddá lâi šoŋŋâdâhnubástusân vuáháduumân já rahttâtmân uáivildum ruttâdem. Enâmeh soppii, ete toh viggeh lasettiđ ovdáneijee enâmáid uáivildum ruttâdem kuulmâkiärdásâžžân majemustáá ive 2035. Taat kuáská meid eres enâmáid ko ärbivuáváláid ruttâdeijeeenâmáid.
Belémist soppui meid ohtâsijn mittárijn, moiguin šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádume já rahttâttâm čuávvojeh maailmvijđosávt. 59 ohtâsâžžâd indikaattorid muštâleh ovdâmerkkân šoŋŋâduvâi tááhust kilelis investeeriimij meereest já luándu ekosysteemij maccâmnaavcâst.
Iäláttâseellim kuávdášlitto já WWF Suomâ láá pettâšum šoŋŋâdâhčuákkim puátusáid. Suomâ iäláttâseellim ličij halijdâm kunneeäŋgiruboid miärádâsâid luáštádâstooimâin, muštâlij Iäláttâseellim kuávdášlito ruánáá šoddâm hovdâ Ulla Heinonen tiäđáttâsâst. WWF vist tuáivui čielgâsub viestâ šoŋŋâduv lieggânem orostitmist 1,5 ciäkán. ”Luáštádâskeeppidmij liähtu lii ain-uv kiddâ enâmij rijjâtátulijn tooimâin. Kal tast uážžu leđe pettâšum já sorolâš”, WWF Suomâ šoŋŋâdâhohjelm hovdâ Bernt Nordman kommentistij tiäđáttâsâst.
Sehe Iäláttâseellim kuávdášlitto já WWF Suomâ kävnih sopâmušâst meid puorijd peelijd. WWF rámmoo arvemeecij suojâlem uđđâ ruttâdemvuovvijn. Iäláttâseellim kuávdášlitto vist ana pyerrin ovdáneijee enâmij ruttâdem lasettem.
EU päcimin ohtuu ráđádâlmijn
Suomâ uáiviráđádâllee Marjo Nummelin iätá, ete eres enâmij haluttemesvuotâ miärádâsâi tohâmân lâi EU:n stuorrâ pettâšume. Ovdil pyereest toimâm ohtsâšpargo tagarij enâmijguin, moh halijdiččii kepidiđ luáštádâsâid čuuvtij eenâb, ij taan keerdi adelâm torjuu kievrâs luáštádâskepidemkirjiimáid, pic taid-uv enâmáid vuáhádumeruttâdem lâi loppâloopâst áinoo tehálâš äšši. Suu mield Kiina-uv pisoi passiivlâžžân, nuuvt ete EU paasij viehâ ohtuu luáštádâskepidemtuoivuidiskuin.
Suomâ staatârääđi čáálá, ete enâmij uáinui iäruh tast, maid toh halijdii COP30-čuákkimist já šoŋŋâdâhčuákkimijn ubânâssân, oroh lemin ain stuárráábeh. Tagareh enâmeh, moh halijdiččii kepidiđ luáštádâsâid čuuvtij eenâb, láá päcimin ucceeblohon. Ovdáneijee enâmij kuávdáš ulmen vist láá ruttâdem já šoŋŋâdâhnubástusân vuáhádume.
Amazon algâaalmugij uáinuh COP30:st
COP30-čuákkimân uásálistii meid maaŋgah Amazon kuávlu algâaalmugeh. Motomeh sist ilodii uccâ vuáituin miärádâsciälkkámušâst sehe tast, ete ciälkkámuš vuossâmuu pittáást mainâšuvvojeh já tubdâstuvvojeh algâaalmugij vuoigâdvuođah sehe sii eennâmvuoigâdvuođah já ärbivuáváliih tiäđuh čielgâsubbooht ko kuássin ovdil. Maaŋgâi mielâst tuođâliih tooimah algâaalmugáid vaigutteijee šoŋŋâdâhkoččâmušâi háárán lijjii kuittâg uccáá. Čuákkimist algâaalmugeh lijjii kal pyereest uáinusist, mut máhđulâšvuođah uásálistmân já vaaigutmân lijjii uceh.
Brasilialii Krenak-aalmugân kullee Edson Krenak uáiná, ete ráđádâlleeh iä porgâm tuárvi ton oovdân, ete sij liččii iällám meecijn já iberdâm tobbeen ässee siärváduvâid. Tuše 900 algâaalmugij jesânid pessii eidusii čuákkimsajan, mii suu mielâst ij lamaš tuárvi.
Amazon kuávlu algâaalmugeh uárnejii meid mielâčáittusijd COP30-čuákkimsaje ulguubeln. Ton lasseen, ete mielâčáittuseh kiddejii ij-algâaalmugij ulmui huámášume, toh meid adelii vuoimijd algâaalmugáid. Leandro Karaí, kote kulá Maadâ-Amerik Guarani-aalmugân, iätá, ete eidu oohtânkuullâm tobdo algâaalmugij kooskâst adelij ennuv tuáivu: ”Ko mij lep oovtâst iärásijguin, te mij lep kievrâbeh.”
Čuávuvâš OA šoŋŋâdâhčuákkim COP31 uárnejuvvoo Tuurki Antalyast čohčuv 2026.
Käldeeh:
– YK:n ilmastoneuvotteluissa päästiin sopuun (yle.fi)
– Belémin ilmastokokouksesta vain pieniä edistysaskelia ilmastonmuutoksen hillinnässä (valtioneuvosto.fi)
– YK:n ilmastokokouksesta laiha tulos: “Saa olla surullinen ja pettynyt” (wwf.fi)
– Indigenous people reflect on the meaning of their participation in COP30 climate talks (apnews.com)
Kove: hlcchampions (Wikimedia Commons)