Paavi Leo XIV maaccât 62 historjá­lâžžâd artefaktid Kanada algâ­aalmugáid

Vatikaan maaccât 62 historjálâžžâd anopiergâsid Kanada algâaalmugáid. Ohtâ tain lii maŋgâčyet ihheed puáris kaajaak, mii lii kevttum vállápivdemist.

Paavi Leo XIV skeŋkkee anopiergâsijd Kanada pispijčuákkimân, mii pelestis maaccât taid algâaalmugáid nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Vuárdámuš lii, et taah artefakteh kirdettuvvojeh juovlâmáánu ääigi Montréalân, kost toh vistig tuálvojeh historjálii museon. Tobbeen totkoo, mon siärvádâhân artefakteh kuleh, muštâl kanadalâš uđâssijđo CBC.

Kanada olgominister noomât macâttem tehelâžžân algâaalmugij kulttuuräärbi kunnijâttee lävkkin, mii lii merhâšittee äšši vuoigâlâšvuođâ já soovâd uáinust.

Macâttem lii puáđus paijeel kyehti ive pištám ráđádâlmijn. Ive 2022 Kanada algâaalmugij hoovdah mađhâšii Vatikaanân teivâđ ovdebáin paavijn, Franciscusáin. Teivâdem ääigi sij koijâdii addâgâsáánnum kirho lattiimist katolilijn asâttâhškoovlâin. Maaŋgâlov ive ääigi algâaalmugpárnááh tuálvojii meddâl perruidis kulen já páguttuvvojii kirho paijeentoollâm sisoppâlágádâssáid, main lâi ennuv ávhástâllâm já viehâväldi.

Ohtsis nyevt 150 000 pärnid iäruttuvvojii perruustis. Tárguttâssân lâi máttááttiđ sijjân Kanada vielgis ässei kulttuur. Tuhátteh párnááh jammii tavdáid, niälgán teikâ kuáridem keežild.

Ive 2022 paavi Franciscus mađhâšij Kanadan kaattâm posijvaajâldmân. Sun áánui addâgâs kirho peeleest já tubdâstij tiŋgâi macâttem tehelâšvuođâ, tastko maaŋgah tain láá Kanada algâaalmugij uáinust paseh.

Vatikaanist lii vijđes artefaktčuágáldâh maailm jyehi kuávlust. Iänááš anotiiŋgâid vuolgâttii vuolgâttâssärnideijeeh Rooman ive 1925 talle ko Vatikaan muorâkärdinijn uárnejui maailmčájáttâs. Vatikaan mield tiiŋgah lijjii skeeŋkah paavi Pius XI:n, mut maaŋgah historjátotkeeh já algâaalmugeh epideh, et skeeŋkah iä liččiigin lamaš rijjâtátulávt adelum. Maaŋgah tiiŋgah toimâttuvvojii kiirkon ton ääigi, kuás kulttuurlâš identiteet irâttui hevâttuđ já aalmugeh páguttuvvojii jorgettuđ ristâooskon.

Ive 1925 čájáttâsâst lijjii nyevt 100 000 tävirid algâaalmugijn. Tain suullân 40 000 láá ain Vatikaan museost.

Käldeeh:

Vatican returns Indigenous cultural items to Canada’s Catholic bishops on a ’historic day’ (www.cbc.ca)

Paus geeft eeuwenoude Inuit-kajak terug aan inheemse bevolking Canada (nos.nl)

Kove: Vyacheslav Argenberg (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...

Säämi-miäštárkištoh tuállojii 18.–19.4.2026 Anarist

Säämi-miäštárkištoh (SM) čuákkejii Säämi čyeigeid Anarân 18.–19.4.2026. Moonnâm keerdi SM-kištoh láá uárnejum Anarist ive 2022. Talle toh lijjii meid raađhâkištoh Arctic Winter Games ‑kištoid...

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....