Paavi Leo XIV maaccât 62 historjá­lâžžâd artefaktid Kanada algâ­aalmugáid

Vatikaan maaccât 62 historjálâžžâd anopiergâsid Kanada algâaalmugáid. Ohtâ tain lii maŋgâčyet ihheed puáris kaajaak, mii lii kevttum vállápivdemist.

Paavi Leo XIV skeŋkkee anopiergâsijd Kanada pispijčuákkimân, mii pelestis maaccât taid algâaalmugáid nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Vuárdámuš lii, et taah artefakteh kirdettuvvojeh juovlâmáánu ääigi Montrealân, kost toh vistig tuálvojeh historjálii museon. Tobbeen totkoo, mon siärvádâhân artefakteh kuleh, muštâl kanadalâš uđâssijđo CBC.

Kanada olgominister noomât macâttem tehelâžžân algâaalmugij kulttuuräärbi kunnijâttee lävkkin, mii lii merhâšittee äšši vuoigâlâšvuođâ já soovâd uáinust.

Macâttem lii puáđus paijeel kyehti ive pištám ráđádâlmijn. Ive 2022 Kanada algâaalmugij hoovdah mađhâšii Vatikaanân teivâđ ovddijn paavijn, Franciscusáin. Teivâdem ääigi sij koijâdii addâgâsáánnum kirho lattiimist katolilijn asâttâhškoovlâin. Maaŋgâlov ive ääigi algâaalmugpárnááh tuálvojii meddâl perruidis kulen já páguttuvvojii kirho paijeentoollâm sisoppâlágádâssáid, main lâi ennuv ávhástâllâm já viehâväldi.

Ohtsis nyevt 150 000 pärnid iäruttuvvojii perruustis. Tárguttâssân lâi máttááttiđ sijjân Kanada vielgis ässei kulttuur. Tuhátteh párnááh jammii tavdáid, niälgán teikâ kuáridem keežild.

Ive 2022 paavi Franciscus mađhâšij Kanadan kaattâm posijvaajâldmân. Sun áánui addâgâs kirho peeleest já tubdâstij tiŋgâi macâttem tehelâšvuođâ, tastko maaŋgah tain láá Kanada algâaalmugij uáinust paseh.

Vatikaanist lii vijđes artefaktčuágáldâh maailm jyehi kuávlust. Iänááš anotiiŋgâid láá vuolgâttâssärnideijeeh vuolgâttâm Rooman ive 1925 talle ko Vatikaan muorâkärdinijn uárnejui maailmčájáttâs. Vatikaan mield tiiŋgah lijjii skeeŋkah paavi Pius XI:n, mut maaŋgah historjátotkeeh já algâaalmugeh epideh, et skeeŋkah iä liččiigin lamaš rijjâtátulávt adelum. Maaŋgah tiiŋgah toimâttuvvojii kiirkon ton ääigi, kuás kulttuurlâš identiteet irâttui hevâttuđ já aalmugeh páguttuvvojii jorgettuđ ristâooskon.

Ive 1925 čájáttâsâst lijjii nyevt 100 000 tävirid algâaalmugijn. Tain suullân 40 000 tävirid láá ain Vatikaan museost.

Käldeeh:

Vatican returns Indigenous cultural items to Canada’s Catholic bishops on a ’historic day’ (www.cbc.ca)

Paus geeft eeuwenoude Inuit-kajak terug aan inheemse bevolking Canada (nos.nl)

Kove: Vyacheslav Argenberg (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...