Paavi Leo XIV maaccât 62 historjá­lâžžâd artefaktid Kanada algâ­aalmugáid

Vatikaan maaccât 62 historjálâžžâd anopiergâsid Kanada algâaalmugáid. Ohtâ tain lii maŋgâčyet ihheed puáris kaajaak, mii lii kevttum vállápivdemist.

Paavi Leo XIV skeŋkkee anopiergâsijd Kanada pispijčuákkimân, mii pelestis maaccât taid algâaalmugáid nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Vuárdámuš lii, et taah artefakteh kirdettuvvojeh juovlâmáánu ääigi Montréalân, kost toh vistig tuálvojeh historjálii museon. Tobbeen totkoo, mon siärvádâhân artefakteh kuleh, muštâl kanadalâš uđâssijđo CBC.

Kanada olgominister noomât macâttem tehelâžžân algâaalmugij kulttuuräärbi kunnijâttee lävkkin, mii lii merhâšittee äšši vuoigâlâšvuođâ já soovâd uáinust.

Macâttem lii puáđus paijeel kyehti ive pištám ráđádâlmijn. Ive 2022 Kanada algâaalmugij hoovdah mađhâšii Vatikaanân teivâđ ovdebáin paavijn, Franciscusáin. Teivâdem ääigi sij koijâdii addâgâsáánnum kirho lattiimist katolilijn asâttâhškoovlâin. Maaŋgâlov ive ääigi algâaalmugpárnááh tuálvojii meddâl perruidis kulen já páguttuvvojii kirho paijeentoollâm sisoppâlágádâssáid, main lâi ennuv ávhástâllâm já viehâväldi.

Ohtsis nyevt 150 000 pärnid iäruttuvvojii perruustis. Tárguttâssân lâi máttááttiđ sijjân Kanada vielgis ässei kulttuur. Tuhátteh párnááh jammii tavdáid, niälgán teikâ kuáridem keežild.

Ive 2022 paavi Franciscus mađhâšij Kanadan kaattâm posijvaajâldmân. Sun áánui addâgâs kirho peeleest já tubdâstij tiŋgâi macâttem tehelâšvuođâ, tastko maaŋgah tain láá Kanada algâaalmugij uáinust paseh.

Vatikaanist lii vijđes artefaktčuágáldâh maailm jyehi kuávlust. Iänááš anotiiŋgâid vuolgâttii vuolgâttâssärnideijeeh Rooman ive 1925 talle ko Vatikaan muorâkärdinijn uárnejui maailmčájáttâs. Vatikaan mield tiiŋgah lijjii skeeŋkah paavi Pius XI:n, mut maaŋgah historjátotkeeh já algâaalmugeh epideh, et skeeŋkah iä liččiigin lamaš rijjâtátulávt adelum. Maaŋgah tiiŋgah toimâttuvvojii kiirkon ton ääigi, kuás kulttuurlâš identiteet irâttui hevâttuđ já aalmugeh páguttuvvojii jorgettuđ ristâooskon.

Ive 1925 čájáttâsâst lijjii nyevt 100 000 tävirid algâaalmugijn. Tain suullân 40 000 láá ain Vatikaan museost.

Käldeeh:

– Vatican returns Indigenous cultural items to Canada’s Catholic bishops on a ’historic day’ (www.cbc.ca)

– Paus geeft eeuwenoude Inuit-kajak terug aan inheemse bevolking Canada (nos.nl)

Kove: Vyacheslav Argenberg (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...