Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid já hiärvástâllâmrakettijd já poreh ärbivuáválijd heerskuid já eres purrâmušâid. Juuhlij várás sij láá uástám heervâid, skeeŋkâid já uđđâ pihtâsijd. Maaŋgah rähtih meid ivnáás rangoli-taiđuu pyere luho já positiivlâšvuođâ várás.

Veikâ diwali lii-uv algâalgâlávt oskoldâhlâš juhle, te tom liijká viettih puohlágáneh ulmuuh. Juhleäigi meriduvvoo hindui kalender mield. Táválávt tot juhloo roovvâdmáánu já skammâmáánu kooskâst.

Pasepeeivi ovdil juuhlij Tave-Indiast Ayodhya siijdâst cokkiittuvvojii 2,6 miljovn lamppud. Tot lii uđđâ Guinness maailmulâttâs. Ovdebáš meeri lâi 2,51 miljovn lamppud moonnâm ive.

Raketteh nyeskideh ááimu

Čuovâ juhleest lii meid nubbe peeli: maaŋgah tuhátteh hiärvástâllâmraketteh hiäjusmiteh ááimu kvaliteet, mii lii jo mudoi-uv hyeni eromâšávt tälviv Tave-Indiast. Ton keežild India haldâttâs lii kiäldám rakettij cokkiittem uáivikaavpug Delhist ive 2020 rääjist. Kiälduh láá puáttám meid eres kuávloid majemui iivij.

Taan ive kiäldu lii kuittâg komettum Delhist ”ruánáá” adai pirrâs tááhust puorij rakettij uásild. Nággusij mield ruánáá raketteh luovâsmiteh 20–30 prosentid ucceeb nuáskádâsâid ááimun. Árvuštâllei mield tohkin iä liijká lah pyereh pirrâsân. Ton peeivi ko kiäldu komettui, Delhi ááimukvaliteet lâi 25–30 kerdid hyeneeb ko mii lii Maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO avžuuttâs torvolii rääjist.

Käldee:

India sparkles as millions celebrate Diwali festival (www.bbc.com)

Kove: Soumendra Kumar Sahoo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Säämi kielâoho kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Avelist tuorâstuv

Säämi kielâoho kunnen uárnejuvvoo kielâkähviviäsu tuorâstuv 23. peeivi tijme 14–17. Saijeen lii Avveel škovlâ‑ já kulttuurkuávdáš Kaarre purâdemviste. Fáárust lii meid Oummu rââst raaj – People...

Jálukeđgi­rievedem Louvre-museost Pariisist

Siisâkiškooh láá suáládâm tivrâs jálukeeđgijd Louvre-museost Pariisist pasepeiviiđeed. Ranska sisašij ministeriö tieđeet, et jálukeeđgijn lii mittedmettum stuorrâ árvu – ij tuše ruđâlávt mut meid...

Poolis já Jotolâh­torvo kocceem čaaitij čuolmâid párnái auto­maađ­hâšmist

Poolis já Jotolâhtorvo olášuttii čohčâmáánu loopâst torvopiergâskocceem čiččâm päikkikoddeest peivikiäjui aldasijn. Iänááš vaanhimeh onnii huolâ tast, ete párnááh mađhâšeh auto sáátust olmânáál. Kocemist ittii...