Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid já hiärvástâllâmrakettijd já poreh ärbivuáválijd heerskuid já eres purrâmušâid. Juuhlij várás sij láá uástám heervâid, skeeŋkâid já uđđâ pihtâsijd. Maaŋgah rähtih meid ivnáás rangoli-taiđuu pyere luho já positiivlâšvuođâ várás.

Veikâ diwali lii-uv algâalgâlávt oskoldâhlâš juhle, te tom liijká viettih puohlágáneh ulmuuh. Juhleäigi meriduvvoo hindui kalender mield. Táválávt tot juhloo roovvâdmáánu já skammâmáánu kooskâst.

Pasepeeivi ovdil juuhlij Tave-Indiast Ayodhya siijdâst cokkiittuvvojii 2,6 miljovn lamppud. Tot lii uđđâ Guinness maailmulâttâs. Ovdebáš meeri lâi 2,51 miljovn lamppud moonnâm ive.

Raketteh nyeskideh ááimu

Čuovâ juhleest lii meid nubbe peeli: maaŋgah tuhátteh hiärvástâllâmraketteh hiäjusmiteh ááimu kvaliteet, mii lii jo mudoi-uv hyeni eromâšávt tälviv Tave-Indiast. Ton keežild India haldâttâs lii kiäldám rakettij cokkiittem uáivikaavpug Delhist ive 2020 rääjist. Kiälduh láá puáttám meid eres kuávloid majemui iivij.

Taan ive kiäldu lii kuittâg komettum Delhist ”ruánáá” adai pirrâs tááhust puorij rakettij uásild. Nággusij mield ruánáá raketteh luovâsmiteh 20–30 prosentid ucceeb nuáskádâsâid ááimun. Árvuštâllei mield tohkin iä liijká lah pyereh pirrâsân. Ton peeivi ko kiäldu komettui, Delhi ááimukvaliteet lâi 25–30 kerdid hyeneeb ko mii lii Maailm tiervâsvuotâorganisaatio WHO avžuuttâs torvolii rääjist.

Käldee:

India sparkles as millions celebrate Diwali festival (www.bbc.com)

Kove: Soumendra Kumar Sahoo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Vastaa käyttäjälle Valtteri Valkeapolku Peruuta vastaus

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...