Eŋlandlâš simpanstotkee Jane Goodall jaamij roovvâdmáánu vuosmuu peeivi luándulij suujâi tiet 91‑ihásâžžân. Sun lâi lamaš eidu sahârááiđust Ovtâstum staatâin. Goodallist pääcih alge, uábbi já kulmâ ákkuv.
Goodall šoodâi ive 1934 Hampsteadist Lontoost. Ive 1957 sun mađhâšij Kenian, já forgâ tastmaŋa sun algâttij totkee karrieeris. Suu stivrejeijen lâi pegâlmâs kenialâš-brittilâš luándutiettee Louis Leakey.
Ive 1960 Goodall tuđhâškuođij simpansijd Tansaniast. Sun huámmášij, ete elleeh onnii ävkkin riisijd termiitij nurâmist. Taat lâi uáli jo merhâšittee káávnus, tastko ovdil tom lâi jurdum, ete tuše ulmuuh aneh ävkkin piergâsijd. Kávnus tiet totkeeh smietâškuottii uđđâ naalijn ellei lattim já tom, maid olmoošvuotâ meerhâš.
Goodall tuuđhâi meid simpansij viestâdem já sosiaallii lattim. Sun ij lamaš tuše kukken tárkkojeijee, peic sun uásálistij simpansij aargân já adelij toid noomâid.
– Simpanseh láá máttááttâm munjin, ete toh láá uáli jo siämmáálágáneh ko mij. Toh láá siävuttâm rääji ulmuu já ellee kooskâst, Goodall eeđâi uđâstoimâttâh AP sahhiittâlmist ive 1997.
Goodall poorgâi viššâlávt ellei peeleest. Ive 1997 sun vuáđudij Jane Goodall Institute ‑nommâsii luándusuojâlemlágádâs, mon ulmen lii ovdediđ kieđâlij tutkâm já suojâlem. Sun čaalij meid kiirjijd ellein.
Goodall finnij ennuv tubdâstâs pargostis. Sun palhâšui Jaapaan Kyoto-palhâšuumijn ive 1990, väljejui Ovtâstum aalmugij ráávhutuálvon ive 2002, finnij hoovdâ áárvu Brittilii imperium riitaarkoddeest ive 2004 sehe palhâšui Unesco kollemitalijn já Ranska kunneelegioon kunneemerháin ive 2006. Moonnâm ive sun palhâšui Ovtâstum staatâi rijjâvuođâ mitalijn.
Käldeeh:
– Simpanssitutkija Jane Goodall on kuollut (yle.fi)
– ’An extraordinary legacy’: Tributes after chimpanzee expert Jane Goodall dies age 91 (www.bbc.com)
– Jane Goodall, renowned chimpanzee researcher and animal advocate, dies at 91 (www.nbcnews.com)
– Jane Goodall, Iconic Chimpanzee Expert Who Was Subject of Dozens of Films, Dies at 91 (variety.com)
Kove: U.S. Mission Uganda (Wikimedia Commons)