Mun puávtám kulâttiđ eenâb, tastko mun uđđâsistanam – lii-uv taat tuotâ?

Uđđâsistano lii taan peeivi sääni. Masa puoh tävireh láá rahtum uđđâsistanoamnâsist tego lastikist já pápárist. Taathân lii tiäđust-uv pyeri äšši. Mun-uv uđđâsistanam nuuvt ennuv já huolâlávt ko máhđulâš. Mun tuuđhâm meid jieččân pivtâsskääpi siskáldâs já tuálvum taarbâšmettum cibináid pihtâsijd nurâttâhân jyehi kiiđâ já čoovčâ. Mondiet must lii kuittâg hyenes uámitobdo? Tondiet ko mun lam uástám oppeet liijkás ennuv pihtâsijd, maid mun jiem keevti. Mun kárvudâđâm siämmáá puáris já vuovâs pihtâsijd ivveest nuubán já liijká uástám uđđâ pihtâsijd. Lii-uv uástim monniilágán sajasâš toimâ, ko elimist lii meendu uccáá siskáldâs já rijjâäigi lii nuuvt ennuv?

Mun lam meid smietâstâm, ete lii-uv tot tallegin tuárvi já poorgâm-uv mun aaibâs tušás. Pyehtih-uv táválij ulmui tavoh vaiguttiđ ollágin, ko pirrâ maailm stuorrâ jođetteijeeh taheh miärádâsâid, moh tovâtteh julmes luánduhevâttâsâid? Liihân taggaar eđâldâh: ko ennuv juuvah oohtân kolgeh, te tast šadda stuorrâ juuhâ. Pijssáá-uv tot tallegin?

Epituáivun ij lah kuittâg vääri ige toos pyevti vuáijuđ, veik lijgeanopeivi lii Suomâst jo cuáŋuimáánust já eres maailm lijgeanopeivi kesimáánust. Tuot peivi čáittá, maht mij lep kulâttâm eenâb ko maid luándu pasta puovtâdiđ ive ääigi. Tondiet mun koijâdâm-uv: ”Lii-uv uđđâsistano tuođâi áinoo já rievtis čuávdus, vâi lii-uv tääl viijmâg ääigi kepidiđ uástim já kulâttiđ luánduriggoduvâid ucceeb?” Mudoi puátá forgâ ääigi, ete ij lah innig mihheen luánduriggoduvâid, maid kulâttiđ, já lijgeanopeivi lii ive vuossâmuu peeivi.

Tááláš maailm mano huolâstut muu. Mij uástip puoh máhđulii, moos mii ruuđah lijgoh, veik mij ep ubâ taarbâš puoh, maid mij skappup. Pivtâsskääpist kalgeh leđe ennuv pihtâseh já tiäđust-uv uđđâsumos mätkipuhelinmalli luumâst. Kievkkântääsih láá poggâ maaŋgâmuđusijn kievkkânmašinijn, já orroomviste lii tego paarnij sierâdemviste, ko láá veik magareh speelah já piergâseh. Makkuuttâs- já eres mašineh kulâtteh šleeđgâ. Tarbâšep-uv mij puoh tiiŋgâid vissásávt? Ooroost-uv maailm šleđgâttáá? Mun jiem osko toos.

Šleeđgâst lii šoddâm kuittâg puoh maailm kulâtteijei káijoo, tastko fossiilliih puáldimamnâseh forgâ láppojeh, já toh meid nyeskideh. Ulmuuh sárnuh ruánáá sirduumist, tastko tot lii ollásávt luándun varâttem. Ulmuuh vájálditeh, ete akkumineraaleh iä šoodâ muorâin, váá taid ferttee kuáivuđ eennâm vyelni. Ruukiráhtádâshân pilled luándu ruukikuávlust, já mudoi-uv stuárráb kuávlu pillâšuvá ruuki pirrâsist.

Čäcivyeimi teikkâ pieggâvyemi iä lah ollágin pyerebeh ko smiättá luándu pyereestvaijeem. Juáháš ibbeerd taam, ko lii ohtii uáinám čäcivyeimilágádâs teikkâ pieggâvyeimimuorâstuv luándust.

Tovle maailm markkâneh toimii nuuvt, ete kojâldâh šoddâdij falâlduv. Tááláá ääigi tile lii nubijkulij. Irâttâsâi láá teháliih markkânistemkanavah sosiaallii mediast. Aldasáid jyehi ulmust lii mätkipuhelin, já mudoi-uv tiätu jotá hirmâd jotelávt – muu mielâst váhá liijkás-uv jotelávt. Maaŋgah ulmuuh láá tego elleečuurâ. ”Na nuuvt, tääl ránnjá oostij uđđâ televisio, stuárráb ko must. Mun huámmášim kove Facebookist. Mun ferttiim tääl kale uástiđ vala-uv stuárráb ko sust lii, veik tááláš-uv lii käävpi viđá.”

Uđđâsistano ij lah maailm luándu piäluštâs. Tääl lii äigi smiettâđ, maht mij pyehtip kulâttiđ ucceeb. Pyehtip-uv mij ovdâmerkkân tivvoođ tävirijd já pihtâsijd ton lasseen, ete mij uástip tállán uđđâ tiiŋgâid? Mun kavnim pyere eđâlduv, maid heivee taan loopân. Tot meerhâš, ete olmooš puáhtá tuuttâđ ucebân: ”Sekkâ ij tievâsis áánu.”

Kove: Pete Linforth (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...

Säämi kielâoho kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Avelist tuorâstuv

Säämi kielâoho kunnen uárnejuvvoo kielâkähviviäsu tuorâstuv 23. peeivi tijme 14–17. Saijeen lii Avveel škovlâ‑ já kulttuurkuávdáš Kaarre purâdemviste. Fáárust lii meid Oummu rââst raaj – People...

Jálukeđgi­rievedem Louvre-museost Pariisist

Siisâkiškooh láá suáládâm tivrâs jálukeeđgijd Louvre-museost Pariisist pasepeiviiđeed. Ranska sisašij ministeriö tieđeet, et jálukeeđgijn lii mittedmettum stuorrâ árvu – ij tuše ruđâlávt mut meid...