Sämmilâš tuáijár Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám

Aanaarlâš sämituáijár já silbârävdee Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám 75-ihásâžžân. Sun jaamij vuossaargâ njuhčâmáánu 24. peeivi Aanaar siijdâst jotolâhluhottesvuođâst.

Laiti lâi tuáijár já sämityeje ovdedeijee. Sun šoodâi tobdosin silbâ-, čuárvi-, tähti- já päkki- sehe taaiđâtuojijnis. Suu tyejeh uáinojii čáitálduvâin pirrâ Suomâ já pirrâ maailm.

Ärbivuáváliih sämityejeh šoddii Laitin uápisin jo suu pärnivuođâ pääihist, ko suu eeči tuoijui ärbivuáválijd sämituojijd. Lase Laiti oopâi škoovlâin. Lahti kollečeppiškoovlâst sun valmâštui silbârävden ive 1984.

Laiti lâi fáárust vuáđđudmin tááláá Sámi Duodji -seervi ive 1975 sehe Suoma Sámi Dáiddasearvi ry ive 1992. 1980-lovo pelimuddoost sun vuáđudij Samekki-nommâsii irâttâs já sämityejikäävpi Anarân. Ubâ Suomâ aalmugân Laiti šoodâi tobdosin ive 1992, ko sun lâi fáárust Juhla Mokka -TV-máinusist nijberähten.

Laiti uážui maŋgâ palhâšume pargostis sämityejičeppin. Ovdâmerkkân ive 1989 sun palhâšui Suomâ staatâ taaiđâráhtálâšvuotâpalhâšuumijn, já sun lii uážžum meiddei Aanaar kieldâ kulttuurpalhâšume. Kiđđuv 2019 sun nomâttui Laapi ollâopâttuv kunneetuáhtárin.

Laiti paasij iäláttâhân ive 2015, já čuávuváá ive sunjin mieđettui taiđâriäláttâh. Ton rääjist Laiti eellimpargo já tyejiärbivyevi lii tuálvum ovdâskulij suu kandâ Sami Laiti. Sami lii meid hoittám Samekki-käävpi Anarist.

Petteri Laiti juovij mielâstis tiäđuidis já mátuidis eres ulmuid já lâi viššâl máttááttiđ nuorâid.

Käldeeh:

– Saamen käsityöntekijä ja hopeaseppä Petteri Laiti on kuollut (yle.fi)

– Sámeduojár Petteri Laiti lea vádjolan (yle.fi)

Kove: Goran Horvat (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...

Hyeneeb lyemeihe puátimin Suomân

Luánduvärikuávdáš Luke lii adelâm Suomâ myerjitiäđáttâsâs kesimáánu loopâst. Tot vuárdá, et Suomâst ij šoodâ hirmâd šiev lyemeihe taan tove. Luke tiäđui mield lyemekukáh láá lamaš...

Oulu ollâopâttâh: Ukrainalijn monâmin viijđes kielâmolsom – ruošâkielâ sajan puátá ukraina­kielâ

Ruošâ volliittemsuáđi tiet maaŋgah ukrainaliih iä innig haalijd kevttiđ ruošâkielâ. Patâreijei aargâst kielâ lii merhâšittee äšši. Kielâvaljiimeh iä lah neutraaleh, iätá ollâopâttâhlehtor Maria Frick Oulu...