Sämmilâš tuáijár Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám

Aanaarlâš sämituáijár já silbârävdee Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám 75-ihásâžžân. Sun jaamij vuossaargâ njuhčâmáánu 24. peeivi Aanaar siijdâst jotolâhluhottesvuođâst.

Laiti lâi tuáijár já sämityeje ovdedeijee. Sun šoodâi tobdosin silbâ-, čuárvi-, tähti- já päkki- sehe taaiđâtuojijnis. Suu tyejeh uáinojii čáitálduvâin pirrâ Suomâ já pirrâ maailm.

Ärbivuáváliih sämityejeh šoddii Laitin uápisin jo suu pärnivuođâ pääihist, ko suu eeči tuoijui ärbivuáválijd sämituojijd. Lase Laiti oopâi škoovlâin. Lahti kollečeppiškoovlâst sun valmâštui silbârävden ive 1984.

Laiti lâi fáárust vuáđđudmin tááláá Sámi Duodji -seervi ive 1975 sehe Suoma Sámi Dáiddasearvi ry ive 1992. 1980-lovo pelimuddoost sun vuáđudij Samekki-nommâsii irâttâs já sämityejikäävpi Anarân. Ubâ Suomâ aalmugân Laiti šoodâi tobdosin ive 1992, ko sun lâi fáárust Juhla Mokka -TV-máinusist nijberähten.

Laiti uážui maŋgâ palhâšume pargostis sämityejičeppin. Ovdâmerkkân ive 1989 sun palhâšui Suomâ staatâ taaiđâráhtálâšvuotâpalhâšuumijn, já sun lii uážžum meiddei Aanaar kieldâ kulttuurpalhâšume. Kiđđuv 2019 sun nomâttui Laapi ollâopâttuv kunneetuáhtárin.

Laiti paasij iäláttâhân ive 2015, já čuávuváá ive sunjin mieđettui taiđâriäláttâh. Ton rääjist Laiti eellimpargo já tyejiärbivyevi lii tuálvum ovdâskulij suu kandâ Sami Laiti. Sami lii meid hoittám Samekki-käävpi Anarist.

Petteri Laiti juovij mielâstis tiäđuidis já mátuidis eres ulmuid já lâi viššâl máttááttiđ nuorâid.

Käldeeh:

– Saamen käsityöntekijä ja hopeaseppä Petteri Laiti on kuollut (yle.fi)

– Sámeduojár Petteri Laiti lea vádjolan (yle.fi)

Kove: Goran Horvat (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ šoŋŋâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pasepeeivi pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...