Sämmilâš tuáijár Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám

Aanaarlâš sämituáijár já silbârävdee Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám 75-ihásâžžân. Sun jaamij vuossaargâ njuhčâmáánu 24. peeivi Aanaar siijdâst jotolâhluhottesvuođâst.

Laiti lâi tuáijár já sämityeje ovdedeijee. Sun šoodâi tobdosin silbâ-, čuárvi-, tähti- já päkki- sehe taaiđâtuojijnis. Suu tyejeh uáinojii čáitálduvâin pirrâ Suomâ já pirrâ maailm.

Ärbivuáváliih sämityejeh šoddii Laitin uápisin jo suu pärnivuođâ pääihist, ko suu eeči tuoijui ärbivuáválijd sämituojijd. Lase Laiti oopâi škoovlâin. Lahti kollečeppiškoovlâst sun valmâštui silbârävden ive 1984.

Laiti lâi fáárust vuáđđudmin tááláá Sámi Duodji -seervi ive 1975 sehe Suomâ Säämi taaiđâseervi (Suoma Sámi Dáiddasearvvi) ive 1992. 1980-lovo pelimuddoost sun vuáđudij Samekki-nommâsii irâttâs já sämityejikäävpi Anarân. Ubâ Suomâ aalmugân Laiti šoodâi tobdosin ive 1992, ko sun lâi fáárust Juhla Mokka -TV-máinusist nijberähten.

Laiti uážui maŋgâ palhâšume pargostis sämityejičeppin. Ovdâmerkkân ive 1989 sun palhâšui Suomâ staatâ taaiđâráhtálâšvuotâpalhâšuumijn, já sun lii uážžum meiddei Aanaar kieldâ kulttuurpalhâšume. Kiđđuv 2019 sun nomâttui Laapi ollâopâttuv kunneetuáhtárin.

Laiti paasij iäláttâhân ive 2015, já čuávuváá ive sunjin mieđettui taidâriäláttâh. Ton rääjist Laiti eellimpargo já tyejiärbivyevi lii tuálvum ovdâskulij suu kandâ Sami Laiti. Sami lii meid hoittám Samekki-käävpi Anarist.

Petteri Laiti juovij mielâstis tiäđuidis já mátuidis eres ulmuid já lâi viššâl máttááttiđ nuorâid.

Käldeeh:

– Saamen käsityöntekijä ja hopeaseppä Petteri Laiti on kuollut (yle.fi)

– Sámeduojár Petteri Laiti lea vádjolan (yle.fi)

Kove: Goran Horvat (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Muččâdumos juovlâ­lavluuh ‑tábáhtusah láá puátimin

Forgâ juovlâi vyerdim lii älgimin, já ton mield meid muččâdumos juovlâlavluuh čuojâškyeteh oppeet kuulmâ sämikielân pirrâ Suomâ. Suomâ evangellâš-luuteerlâš kirkko tieđeet, ete Muččâdumos juovlâlavluuh...

Mielâčáittuseh COP30-šoŋŋâdâh­čuákkimist juátkojeh

Majemui aaigij loveh tuhátteh ulmuuh láá čáittám mielâs Belémist Brasiliast COP30-šoŋŋâdâhčuákkim ohtâvuođâst. Moonnâm lávurduv mielâčáittusân uásálistii suullân 50 000 olmožid. Mielâčäitteeh juttii kaavpug čoođâ soválii mut...

München haalijd orniđ olympialijd – aalmug­jienâstâs tuárju olympialij uuccâm

München ässeeh láá čielgâ numerijgijn tuhhiittâm kaavpug olympiakištoucâmuš: paijeel 66 prosentid jienâsteijein kyedittii olympialij uuccâm jo‑uv ihán 2036, 2040 teikâ 2044. Kaavpug uáiná uđđâ...

Veli-Pekka Lehtola kirje lii iävtuk­kâssân ive 2025 historjá­kirjen

Veli-Pekka Lehtola suomâkielâlâš kirje ”Kenen maa, kenen ääni? Saamelaisten ja suomalaisten suhteet esihistoriasta nykypäivään” lii iävtukkâssân taan ive historjákirjen.  Ive historjákirje ‑palhâšume lii Historjá Ustevij...

Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já...