Sämmilâš tuáijár Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám

Aanaarlâš sämituáijár já silbârävdee Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám 75-ihásâžžân. Sun jaamij vuossaargâ njuhčâmáánu 24. peeivi Aanaar siijdâst jotolâhluhottesvuođâst.

Laiti lâi tuáijár já sämityeje ovdedeijee. Sun šoodâi tobdosin silbâ-, čuárvi-, tähti- já päkki- sehe taaiđâtuojijnis. Suu tyejeh uáinojii čáitálduvâin pirrâ Suomâ já pirrâ maailm.

Ärbivuáváliih sämityejeh šoddii Laitin uápisin jo suu pärnivuođâ pääihist, ko suu eeči tuoijui ärbivuáválijd sämituojijd. Lase Laiti oopâi škoovlâin. Lahti kollečeppiškoovlâst sun valmâštui silbârävden ive 1984.

Laiti lâi fáárust vuáđđudmin tááláá Sámi Duodji -seervi ive 1975 sehe Suoma Sámi Dáiddasearvi ry ive 1992. 1980-lovo pelimuddoost sun vuáđudij Samekki-nommâsii irâttâs já sämityejikäävpi Anarân. Ubâ Suomâ aalmugân Laiti šoodâi tobdosin ive 1992, ko sun lâi fáárust Juhla Mokka -TV-máinusist nijberähten.

Laiti uážui maŋgâ palhâšume pargostis sämityejičeppin. Ovdâmerkkân ive 1989 sun palhâšui Suomâ staatâ taaiđâráhtálâšvuotâpalhâšuumijn, já sun lii uážžum meiddei Aanaar kieldâ kulttuurpalhâšume. Kiđđuv 2019 sun nomâttui Laapi ollâopâttuv kunneetuáhtárin.

Laiti paasij iäláttâhân ive 2015, já čuávuváá ive sunjin mieđettui taiđâriäláttâh. Ton rääjist Laiti eellimpargo já tyejiärbivyevi lii tuálvum ovdâskulij suu kandâ Sami Laiti. Sami lii meid hoittám Samekki-käävpi Anarist.

Petteri Laiti juovij mielâstis tiäđuidis já mátuidis eres ulmuid já lâi viššâl máttááttiđ nuorâid.

Käldeeh:

– Saamen käsityöntekijä ja hopeaseppä Petteri Laiti on kuollut (yle.fi)

– Sámeduojár Petteri Laiti lea vádjolan (yle.fi)

Kove: Goran Horvat (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Väldi mulsâ­šuvá Ser­bi­ast

Balkan njargâenâmist leijee Serbia täsiväldi finnee uđđâ jođetteijee. Pasepeeivi parlamentvaaljâin nuuvt kočodum uáppei listo vuoitij eennâm kuhesáigásii jođetteijee já ovdii president Aleksandar Vučić. Uáppeeh...

Tuurku ollâ­opât­tu­vâst láá kek­se­jum uđđâ suonjâr­dem­mit­te­dei­jeeh, moh pier­ge­jeh komo­vuo­đâst-uv

Tuurku ollâopâttuvâst láá keksejum suonjârdemmittedeijeeh, moh killájeh sehe korrâ pakkâs já puollâš. Toh láá rahtum luándulii materiaalist, mon nommâ lii hackmaniit. Fiätulij materiaalij kemia...

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....