Taat njunoščaalâ čuákkee oohtân moonnâm ive maailm tábáhtusâid já illood tast, et Anarâš aavis lii pissoom viehâ šievnáál fáárust, veik tot táválávt almostit-uv tuše oovtâ čalluu vittii ohhoost. Jyehi áášán ij liijkágin kiergân rokkâsiđ. Motomin puátá tobdo, et ličij pyeri finniđ anarâškielân-uv piäiválávt almostuvvee stuorrâ loostâ tego Lapin Kansa. Jis mij viššâlávt porgâp, te amahân te tot-uv iimâš sátáččij leđe motomin maailmist máhđulâš.
Ukraina já Gaza suáđih láá lamaš viärráás äšši, já toh tovâtteh ain ennuv kierdâmuš. Anarâš aavis ij lah čáállám soođijn, eereeb oovtâ čalluu suomâruátálii Ralf Sirénist, kii tooimâi rijjâtátulâžžân Ukraina suáđi ovdâlinjáást nelji mánuppaje: Eellim jorgálduvah Ukraina suáđi ovdâlinjáást – suomâruátálâš Ralf Sirén muštâl jieijâs fiäránijn rijjâtátulâš taištâleijen (19.7.2024). Suáđist čälihánnáávuotân lii suijâ: jis soođijd čuávuškuát, te taid kalga tuođâi čuávvuđ ääigi tääsist. Ohtâ almostuvvee uuđâs peeivist ij pijsáá taan uđâstáárbun. Nube tááhust ohtâgin lohhee ij vissâ tuáivu tom, et Anarâš aavisist šodâččij suátilostâ. Toimâttâh liijká čuávu tábáhtusâid suátikiedijn-uv.
Eres-uv korrâ uđđâseh láá lamaš. Ryeššilâš oppositiojođetteijee Aleksei Navalnyi, kii fäŋgejui jieijâs uáivilij keežild, jaamij ive 2024. Espanja kierdâi korrâ tuulvijn, já tullâväärih russuu eereeb iärrás Islandist.
Valastâlmist maailm kejâstuvah sirdojii Pariisi kesiolympialáid. Syemmiliih iä finnim tobbeen oovtâgin miitaal. Pyeremustáá syemmilijn piergejii kuulmâs: nisonij movgárist Silja Kosonen šoodâi viđâdin já Krista Tervo kuđâdin. Sunnuu lasseen stávránjuškejeijee Wilma Murto šoodâi finalist kuđâdin. Olympialâš iimâš lâi vuáládâheennâmlâš nissoomkäččee Sifan Hassan, kii kaačâi kulmâ määđhi uánihâš kooskâi: sun vuoitij maraton tuše pelnub peeivi ton maŋa ko lâi vistig kaččâm 10 000 meetter kištoost kuálmádin já ovdil tom vala vuáittám 5 000 meetter proonsi. Olympialijn savâstâllui meid tast, lâi-uv Seinejuuhâ tuárvi putes vuojâdâtmân. Maaŋgâs fattiidâttii kištoi maŋa čuávjitaavdân.
Presidenteh láá väljejum maaŋgâ enâmist. Suomâ jienâstij uđđâ president, já Alexander Stubb algâttij toimâstis njuhčâmáánu aalgâst. Olgoláá maailmist Donald Trumpist šoodâi nube tove Amerik president, já suu vyesti-iävtukkâssân lâi ij-vielgis nissoon Kamala Harris. Namibia uážui vuosmuu tove nissoonpresident, 72-ihásii Netumbo Nandi-Ndaitwah. Meksiko še finnij nissoonpresident, ko Claudia Sheinbaum väljejui presidentin.
Tehelâš tábáhtus lâi Ruotâ peessâm Nato jesânin. Taat tábáhtui suullân ive ton maŋa ko Suomâ lâi servâm Naton. Ruotâ servâm maŋa puoh tave-enâmeh láá Nato jesâneh. Suomâ jeessânvuotâgin ij loopâloopâst liččii lamaš tievâslâš Ruotâ jeessânvuođâttáá.
Luándun kulloo motomin meid pyeri: čuoppâmeh Amazonia arvemeecijn láá čuuvtij kiäppánâm ive 2024 ääigi. Taat äšši lohtâs Brasilia já Kolumbia vääldimolsomân. Brasiliast čuoppâmeh láá kiäppánâm suullân kuálmádâssáin, Kolumbiast suullân peelijn. Taat lii šiev äšši maailm kiäppáid. Mun čällen ilodâm tast, et mii nettiloostâ várás ij taarbâš sáhháđ oovtâgin muorâ.
Ekonomia peln stuorrâ uuđâs lâi tot, et piäiváást já piegâst rahtui EU historjást vuosmuu tove eenâb šleđgâ ko fossiillijn puáldámušâin ihepele mittedempaje ääigi. Siämmást EU ij lah innig siämmáá ennuv kiddâ Ruošâ energia pyevtitmist ko ovdil. Meiddei maailmekonomia iäláskij pandemia, Ukraina suáđi já inflaatio hemâdâsâin. Puoh taat toovâi máhđulâžžân riäntui kepidem. Euroop kuávdášpaŋkki algâttij, já forgâ meid Ovtâstum staatâi kuávdášpaŋkki poorgâi siämmáánáál.
Tiervâsvuođâ uáinust Ovtâstum staatâi tavdâkuávdáást pottii šiev uđđâseh opioidij tovâttem narkotiikjämimijn. Toh láá kiäppánâm lii oinum jo ive 2023 ääigi. Enâmist lii lamaš etitile ive 2017 rääjist opioidkriisi tiet. Nube tááhust WHO almottij hyeneeb uđđâsijd, tastko tuberkulosân puáccám ulmui meeri lâi ive 2024 alemus ko kuássin ovdil taavdâ čuávvumhistorjá ääigi.
Nieidâi suojâlem puáránij Kolumbiast já Sierra Leonest, moh kieldii pärninajâmijd. Kolumbiast lii savâstâllum ääšist jo 17 ihheed. Kolumbiast jyehi niäljád nieidâ náájá vuálá 18-ihásâžžân. Irak tile kuittâg lii huánnánmin, tastko uđđâ lahâiävtuttâs taha máhđulâžžân joba oovceihásij párnái naaijâm.
Anarâš aavis lii pastam almostittiđ ive 2024 ääigi ohtsis 350 čallud adai ucemustáá oovtâ uđđâs vittii ohhoost. Motomij peivij uđđâseh láá lamaš eenâb-uv. Toh uđđâseh, moh láá kuoskâm ubâ maailmân, iä puohah veltihánnáá lah lamaš kategoriast “almugijkoskâsiih uđđâseh”. Toh láá kuoskâm maaŋgâ uđâssuárgán. Ive 2025 mij tiäđust-uv ain juátkip.
Anarâš aavis haalijd tuáivuttiđ lohheidis uásálii uđđâ ive. Uđđâseh já eres saavah iä taangin ive vissásávtkin nuuvâ! Piemmâđ tij, pyereh lohheeh, loostâ ain uđâssovkkâlmijgijn já čäälliđ jiejah-uv lase luhâmuš!
Käldee:
– Maailmassa tapahtui myös hyvää (yle.fi)
Kove: Pete Linforth (Pixabay)