Maailmist sárnojeh suullân 7 000 kiellâd. Tain motomeh časkeh jyehi ive. Kielâi časkâmliähtu lassaan ubâ ääigi: vala muáddilov ihheed tassaaš čaaskâi ohtâ kielâ kuulmâ mánuppaje kooskâi, mut ive 2019 liähtu lâi ohtâ kielâ neeljilov peeivist ađai oovce kiellâd ivveest.
UNESCO mield taggaar ennustâs, et suullân peeli maailm kielâin časkeh taan ihečyeđe loopâ räi, lii optimistlâš. Motomeh kielah časkeh talle ko toi majemuuh sárnooh jäämih, mut tuhátteh kielah láá uhkevuálásiih tondiet ko toh iä sarnuu tuárvi vijđáht teikâ toh iä kevttuu tagarijn virgálijn ohtâvuođâin ko škoovlâin já pargosoojijn. Suijân ucceeblovokielâi lappuumân lii tiäđust-uv meiddei váldukielâi tiäddu.
Nigeria Abujast ässee Tochi Precious uáiná jyehi peeivi, maht viestârafriklâš igbokielâ lii lappuumin. Suu mielâst saahâ ij lah tuše kielâst, pic meiddei ulmuin. Saahâ lii kielân lohtâseijee historjást já kulttuurist. Ko kielâ jáámá, te meiddei puoh, mii toos lahtoo, jáámá.
Precious muštâl The Guardian -aavisân, et siärvuslâšvuotâ uážui suu uásálistiđ igbokielâ piäluštemtoimáid. Puáris ennustâsâi mield tot ličij kolgâm časkâd majemustáá ive 2025, mut návt ij lah keevvâm. Precious já eres-uv kielâaktivistij mielâst puoh tehálumos äšši lii tot, et saanij merhâšumeh, čäällimvyehi já kevttim vyerkkejuvvojeh nuuvt maaŋgâ sajan ko máhđulâš. Kielâaktivisteh pirrâ maailm išedeh iärásijd suoijiđ kielâidis Wikitongues-ornijdume peht.
Amrit Sufi, kii máttá India Bihar uásistaatâst sarnum angikakielâ, lii paddim luuvijd videoid. Ulmen lii siäiluttiđ kielâ njálmálii kulttuur. Videoidis sun lasseet transkriptioid já jurgâlusâid. Suu mielâst lii tehálâš dokumentistiđ kielâ toin naalijn, et kielâ sárnooh peesih älkkeht kevttiđ materiaalijd. Jis materiaaleh vyerkkejuvvojeh tuše mottoom kirjeráájun, te tast ij lah ennuv ävkki. Angigakielâst láá vala suullân čiččâm miljovn sárnod, mut tot ij kevttuu škoovlâin ige tot čalluu masa ollágin.
Stuárráámus uási kielâaktivistijn kevttih Wikipedia, tastko tot fáálá saje, kuus puáhtá vuorkkiđ jieškote-uvlágánijd mediaid já sänikiirjijd nuuvtá. Wikitongues ulmen lii išediđ aktivistijd dokumentistiđ kielâid ohtâsij resursijguin tegu sänikirjijguin já Wikipedia-artikkâlijguin. Iivij mield Wikitongues lii tuárjum suullân 700 kielâ dokumentistem.
Dokumentistem maŋa aktivisteh kalgeh vala finniđ ulmuid kevttiđ kielâ. Tot lii ain stuorrâ hástu.
Precious muštâl, et veikkâ igbokielâst láá vala suullân 30 miljovn sárnod, te maaŋgah vaanhimeh oskoh, et párnáid kannat sárnuđ tuše eŋgâlâskielâ. Sii mielâst taggaar olmooš, kote ij määti eŋgâlâskielâ, ij oro kulâmin kuussân ige tietimin maiden masten. Nuuvtpa igbokielâ ij innig sirduu suhâpuolvâst nuubán, tastko vaanhimij mielâst tast ij lah mihheen aavhijd párnái puátteevuođâ várás.
Sun kuittâg paahud, et kielâ piäluštemtooimâi puátuseh láá lamaš uáli jo pyereh, já sun lii ilolâš tast, et igbokielâ lii ain-uv eellimvuáimálâš.
”Mun tiäđám, et mii kielâst sáttá šoddâđ uhkevuálásâš, mut igbokielâ sárnooh pyehtih taištâliđ ton siäilum oovdân. Ihe 2025 lii jo puáttám, ige igbokielâ lii vala lappuumin”, sun iätá.
Käldee:
– From Igbo to Angika: how to save the world’s 3,000 endangered languages (www.theguardian.com)
Kove: inspireus (Pixabay)