Astronaut André Kuipers science fiction -kirje ”Missio máhđuttem” lii almostum anarâškielân

Anarâškielâ seervist lii eidu almostum André Kuipers párnáiroomaan ”Missio máhđuttem”. Tot lii jotkâ tagaráid kirjijd ko 3, 2, 1, GO! já Koodi ruopsâd!, moh almostuvvii anarâškielân iivij 2022–2023. Puoh kirjeh láá algâalgâlávt čallum hollandkielân. Missio máhđuttem -kirje lii jurgâlâm anarâškielân Sofia Olthuis. Eres kiirjijd lii jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis.

Taan kirjeest André já Valentina orodává tego olmâ astronauteh komovuotâsajattuvâst. Professor Korolov koijâd sunnust iše tehálii mutâ meiddei super-syeligâs iskosân komovuođâst. André eeppid. Tot oro lemin hirmâd mielâkiddiivâš, mutâ meiddei varâlâš. Talle larmâdâs olvoškuát. Komovuotâšlaamburpittá kirdá njuolgist komovuotâsajattuv suundán… Taat lii jiäráskittee fiäráán uccâ astronautijgijn, mii fáálá lohheid hävskis, suámálijd já eromâš tiäđuid komovuotân maađhâšmist.

Muštâleijen lii André Kuipers, vuosmuš vuáládâheennâmlâš astronaut, kote lii kirdám kuohtii
komovuotân. Sun aasâi já poorgâi 204 peivid Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvâst.

Anarâškielâ servi uárnee komovuotâeehid uđđâivemáánu 2. peeivi 2025 tme 14.00–16.30 Auditorio Dollast Sajosist. Tot lii meiddei ”Missio máhđuttem” -kirje almostittemtilálâšvuotâ. Kirje čällee, hollandlâš ESA-astronaut André Kuipers, puátá Aanaar Sajosân muštâliđ komovuotâjotteem puátteevuođâst. Jis tun halijdah teivâđ olmâ astronautáin, finniđ suu nommâčalluu kiirján já väldiđ kove suin, te puáđi peri fáárun!

Kirje puáhtá jo uástiđ Duodji Shopist Sajosist. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijn!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...