Astronaut André Kuipers science fiction -kirje ”Missio máhđuttem” lii almostum anarâškielân

Anarâškielâ seervist lii eidu almostum André Kuipers párnáiroomaan ”Missio máhđuttem”. Tot lii jotkâ tagaráid kirjijd ko 3, 2, 1, GO! já Koodi ruopsâd!, moh almostuvvii anarâškielân iivij 2022–2023. Puoh kirjeh láá algâalgâlávt čallum hollandkielân. Missio máhđuttem -kirje lii jurgâlâm anarâškielân Sofia Olthuis. Eres kiirjijd lii jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis.

Taan kirjeest André já Valentina orodává tego olmâ astronauteh komovuotâsajattuvâst. Professor Korolov koijâd sunnust iše tehálii mutâ meiddei super-syeligâs iskosân komovuođâst. André eeppid. Tot oro lemin hirmâd mielâkiddiivâš, mutâ meiddei varâlâš. Talle larmâdâs olvoškuát. Komovuotâšlaamburpittá kirdá njuolgist komovuotâsajattuv suundán… Taat lii jiäráskittee fiäráán uccâ astronautijgijn, mii fáálá lohheid hävskis, suámálijd já eromâš tiäđuid komovuotân maađhâšmist.

Muštâleijen lii André Kuipers, vuosmuš vuáládâheennâmlâš astronaut, kote lii kirdám kuohtii
komovuotân. Sun aasâi já poorgâi 204 peivid Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvâst.

Anarâškielâ servi uárnee komovuotâeehid uđđâivemáánu 2. peeivi 2025 tme 14.00–16.30 Auditorio Dollast Sajosist. Tot lii meiddei ”Missio máhđuttem” -kirje almostittemtilálâšvuotâ. Kirje čällee, hollandlâš ESA-astronaut André Kuipers, puátá Aanaar Sajosân muštâliđ komovuotâjotteem puátteevuođâst. Jis tun halijdah teivâđ olmâ astronautáin, finniđ suu nommâčalluu kiirján já väldiđ kove suin, te puáđi peri fáárun!

Kirje puáhtá jo uástiđ Duodji Shopist Sajosist. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijn!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...