Anarâškielâ servi uárnee komovuotâeehid uđđâivemáánu 2. peeivi 2025 tme 14.00–16.30 Auditorio Dollast Sajosist. Talle párnái scifi-roomaan ”Missio máhđuttem” almostuvá anarâškielân, já ton čällee hollandlâš ESA-astronaut André Kuipers puátá Aanaar Sajosân muštâliđ komovuotâjotteem puátteevuođâst.
Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdiđ astronautist komovuotân kyeskee aašijn. Tilálâšvuođâ maŋa lii máhđulâšvuotâ finniđ nommâčalluu kiirján já väldiđ kove astronautáin. Tilálâšvuotâ suápá pyereest perruid já párnáid.
Astronaut sárnu eŋgâlâskielâ, mut pääihi alne lii simultaantulkkum sehe suomâkielân já anarâškielân. Tilálâšvuođâ ohtâvuođâst Anarâškielâ servi fáálá glögi já pippârkááhuid.
”Missio máhđuttem” lii kuálmád Kuipers čäällim scifi-roomaan, mii almostuvá anarâškielân. Suu vuossâmuš kirje 3, 2, 1, GO! almostui anarâškielân ive 2022, já nubbe kirje Koodi ruopsâd! ive 2023. Puoh kirjeh láá algâalgâlávt čallum hollandkielân. Missio máhđuttem -kirje lii jurgâlâm anarâškielân Sofia Olthuis. Eres kiirjijd lii jurgâlâm Marja-Liisa Olthuis.
”Missio máhđuttem” -kirje almostuvá puáttee ohhoost, já tom puáhtá uástiđ Duodji Shopist. Kävppi lii ávus meiddei uđđâivemáánu 2. peeivi 2025 tilálâšvuođâ ääigi tijme 18.00 räi.
André Kuipers šoodâi Amsterdamist Hollandist roovvâdmáánu 5. peeivi 1958. Sun valmâštui talhâstiettuu tuáhtárin Amsterdam ollâopâttuvâst ive 1987. Suu perrui kuleh kálgu, kulmâ nieidâ já ohtâ alge. Kuipers čođâlditij ESA-astronautij škovlimohjelm ive 2002. Ton maŋa sun lii lamaš kuohtii Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvâst (International Space Station, ISS). Vuossâmuu keerdi sun lâi ISS:st 11 peivid ive 2004. Suu nube kirdemmääđhi várás rakkeet paččui juovlâmáánu 21. peeivi 2011, já sun maacâi Enâmân ihepele maŋeláá syeinimáánu 1. peeivi 2012. Sun lii čáállám maaŋgâid komovuođâst muštâleijee párnái- já tiätukiirjijd já toollâm komovuotâluvâldâlmijd.
Taat lii nubbe tohe ko Kuipers puátá Anarân toollâđ komovuotâluvâldâllâm. Vuossâmuš luvâldâllâm tollui juovlâmáánu 30. peeivi 2022 Sajosist.
Kove: André Kuipers (Flickr)