Olympiavyeitteeh Sifan Hassan já Letsile Tebogo nomâttum Ive almos­valastâllen

Vuáládâheennâmlâš kuhes mađhij käččee Sifan Hassan já botswanalâš sprintter Letsile Tebogo, kiäh kuohtuuh vuoittijn kole Paris olympialijn, lává nomâttum ive almosvalastâllen Monacost pasepeeivi.

Hassanân keigejui meid stadion ulguupiälásii valastâllâm palhâšume oskomettum puátusistis olympiamaratonist, mon sun vuoitij ton maŋa ko lâi vistig vuáittám rađe alne kyehti proonsi, vistig 5 000 meetter kaččâmist pakkâ šooŋâst já ton maŋa 10 000 meetter kaččâmist. Sunjin paasij tuše oovtâ peeivi vuoiŋâstemäigi 10 000 meetter já maraton kooskâst. Suu loppâčovgim maratonist lâi eromâš, tastko sun vuoitij etiopialii maailmulâttâs haldâšeijee Tigist Assefa tuše kulmáin sekuntáin.

”Jiem mun kuássin oskom, et liččim vuáittám taam”, Hassan eeđâi palhâšume finnim maŋa Monacost. ”Taat ihe lii lamaš jollâ. Jiem tot lah tuše mun – puoh valastâlleeh láá lamaš oskomettumeh.”

Tebogo vaaldij vuástá palhâšumes ton maŋa, ko sun šoodâi vuosmužžân afriklâžžân, kote vuoitij olympialijn 200 meetter määđhi aigijn 19,46. Sun kuođij tuáhásis ameriklii Kenny Bednarek já kievrâmuu vyeitteeiävtukkâs Noah Lyles.

”Taat palhâšume meerhâš ennuv”, Tebogo eeđâi. Sun finnij meid almai palhâšume pyeremussân almosvalastâllen rađe alne. ”Ij tot lah tuše tiimi, mut keččen láá meid fanih, kiäh tuođâi tuáivuh, et mij vyeittip maidnii eromâšijd eennâmuásán. Lâi tuođâi olâttâs kuullâđ jieččân noomâ, tastko mun jiem vuárdám taam.”

Aalmugijkoskâsâš almosvalastâllâm kuávdášornijdume palhâšij meid motomijd eres almosvalastâlleid, kiäh piergejii pyereest olympialijn.

Ruátálâš stávránjuškejeijee Armand Duplantis vuoitij almai kieddivalastâllâmkategoria, tastko sun ij táppám ohtiigin ive 2024 ääigi. Sun vuoitij meid olympiakole uđđâ maailmulâttâssáin já njuškij 6,26 meetter aloduvvâst.

Ukrainalâš Yaroslava Machuchikh vuoitij nisonij kieddivalastâllâmpalhâšume, tastko sun pyeredij puáris maailmulâttâs alodâhnjuškiimist já njuškij 2,10 meetterist. Sun lâi eidu tiävdám 22 ihheed olympiakole vyeitidijnis.

Ovtâstumstaatâlâš Sydney McLaughlin-Levrone palhâšui rađevalastâllen, tastko sun rikoi jieijâs puáris maailmulâttâs 400 meetter äiđikaččâmist. Sun vuoitij kole aigijn 50,37 Pariisist. Almain vist etiopialâš maratonvyeittee Tamirat Tolan keigejui stadion ulguupiälááš palhâšume.

Etiopialâš eestâkäččee Sembo Alamyew já italialâš kukkodâhnjuškejeijee Mattia Furlani finnijn pajaneijee tääsni palhâšume.

Seremonia ääigi tollui joskis puddâ tijmáá stadion ulguupiälásii valastâllâm vyeittee Kelvin Kiptum muušton. Sun tuušâi jotolâhluhottesvuođâst kuovâmáánust.

Maailm almosvalastâllâm palhâšumeh:

Nisoneh, Ive maailmvalastâllee: Sifan Hassan (NED)
Almaah, Ive maailmvalastâllee: Letsile Tebogo (BOT)
Nisoneh, rađevalastâllâm: Sydney McLaughlin-Levrone (USA)
Nisoneh, kieddivalastâllâm: Yaroslava Mahuchikh (UKR)
Nisoneh, stadion ulguubeln: Sifan Hassan (NED)
Almaah, rađevalastâllâm: Letsile Tebogo (BOT)
Almaah, kieddivalastâllâm: Armand Duplantis (SWE)
Almaah, stadion ulguubeln: Tamirat Tola (ETH)
Nisoneh, pajaneijee täsni: Sembo Almayew (ETH)
Almaah, pajaneijee täsni: Mattia Furlani (ITA)

Käldee:

– Sifan Hassan makes history as first Dutch person to be named best athlete in the world (nltimes.nl)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...