Aanaar kieldâ kolgâččij vuáđudiđ sierâ kielâpiervâljuávhuid suomâkielâláid párnáid já párnáid, kiäi päikkikiellân lii anarâškielâ

Aanaar kieldâst kielâpiervâleh láá lamaš kuávdáš roolist anarâškielâ iäláskitmist. Kielâpiervâleh fäälih maŋgáid párnáid máhđulâšvuođâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ torvolii pirrâsist. Kielâ iällám já jotkuuvâšvuotâ láá kuittâg kiddâ tast, mon pyereest kielâpiervâleh västideh jieškote-uvlágánij páárnášjuávhui tárboid. Párnái jyehim juávhoid päikkikielâ mield puávtáččij pyerediđ kielâ oppâm já kevttim puoh juávhuin.

Anarâškielâ päikkikiellân sárnoo párnái táárbuh

Anarâškielâ päikkikiellân sárnoo párnááh tarbâšeh taggaar pirrâs, kost sij pyehtih kevttiđ jieijâs kielâ rijjâ já maaŋgâpiälálávt. Tot meerhâš tom, et sii kielâpiervâljuávust kolgâččij leđe siämmáá tiileest leijee párnááh. Ko juávhust kiävttoo tuše anarâškielâ, te párnáin lii máhđulâšvuotâ ovdediđ jieijâs kielâ já mättim luándulávt toin naalijn, et suomâkielâ teedâ ij äälgi doministiđ. Tággáár piirâs tuárju kielâ ovdánem já iššeed párnáid šoddâđ jiešvises sämikielâ sárnon.     

Jis anarâškielâ sárnoo párnááh sajostittojeh siämmáá juávkun iänááš suomâkielâlij párnáiguin, te suomâkielâ sáttá älkkeht haaldâšškyettiđ piäiválijd vuáruvaikuttâsâid. Talle anarâškielâ kevttim páácá uccen, já párnááh pyehtih joba eeppidškyettiđ kielâ áárvu. Sierâ juávkku tähidičij, et anarâškielâ kevttim ličij vuosâsajasâš já luándulâš uási párnái aargâst kielâpiervâlist.

Suomâkielâlij párnái táárbuh

Suomâkielâlij párnái tile lii ereslágán. Sij tarbâšeh taggaar kielâpiervâlpirrâs, kost puáhtá vuáijuđ sii kielâ oppâm tuárjumân. Tot meerhâš ovdâmerkkân vuáđusánáduv máttááttâllâm, oovtkiärdánis fraasij kevttim já ruokkâdvuođâ kevttiđ kielâ aktiivlávt. Tággáár juávhust kielâ oppâm puáhtá tábáhtuđ vuáválávt já pehtilávt toin naalijn, et páárnáš ij taarbâš poollâđ feeilâin teikâ tubdâđ tedduu pissoođ eenikielâlij párnái taavtâst. 

Jis eenikielâliih já ij-eenikielâliih párnááh láá siämmáá juávhust, te vaarrân lii tot, et suomâkielâlij párnái táárbui keežild anarâškielâliih párnááh iä peesâ kevttiđ jieijâs kielâ luándulávt. Ton lasseen suomâkielâliih párnááh sättih meiddei feeriđ, et kielâ oppâm lii liijkás vaigâd, jis sij iä finnii tuárvi stivrejum torjuu. Sierâ juávkku suomâkielâláid párnáid taha máhđulâžžân individuaallub aldanemvyevi kielâmáttááttâsân já -oppâmân. 

Sierâ juávhui vuáđudem hiäđuh

Sierâ kielâpiervâljuávhui vuáđđudmáin puáhtá västidiđ pyerebeht puoh párnái tárboid. Taat ij kuittâg veltihánnáá meerhâš tom, et juávhuh liččii ollásávt sierrejum nubijnis. Ohtâsijd leeihâid, tábáhtusâid já projektijd puáhtá orniđ, vâi párnááh opâččii toimâđ oovtâst já anneeđ áárvust eres párnái kielâlii já kulttuurlii tuáváá. Juávhui sierrim piäiválii tooimâst kuittâg visásmit, et jieškođe-uv juávhu eromâš táárbuh váldojeh huámášumán.

Ton lasseen tággáár čuávdus naanood anarâškielâ sajattuv siärváduv aargâst. Ko kieldâ investist kielâ máttááttâsân já kevttimân arâšoddâdmist, te tot vuolgât viestâ, et anarâškielâ lii tehálâš já áárvust onnum uási páihálii kulttuur já identiteet. Taat movtijdit meiddei vaanhimijd sárnuđ anarâškielâ párnáidis já tuárjuđ kielâ sirdem čuávuváid suhâpuolváid.

Ulmen kielâlâš täsiárvu já eellimvuáimálâšvuotâ

Sierâ kielâpiervâljuávhui vuáđudem lii tehálâš lävkki kielâlii täsiáárvu já anarâškielâ eellimvuáimálâšvuođâ naanoodmân. Tot taha máhđulâžžân sehe päikkikiellân anarâškielâ sárnoo párnái kielâ ovdánem já suomâkielâlii párnái oppâm jieijâs liävttoin. Tággáár systeem ij tuše pyereed oppâmpuátusijd, pic tot meiddei tuárju párnái positiivlii koskâvuođâ kielân já kulttuurân.

Aanaar kieldâ kolgâččij väldiđ taam ääši tuođåst já toimâđ jotelávt, vâi puoh párnáin ličij máhđulâšvuotâ oppâđ já kevttiđ anarâškielâ pyeremuin máhđulijn vuovijn. Taat ij lah tuše investistem kielân já párnáid, pic meiddei ubâ kieldâ kulttuurlii puátteevuotân. 

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....