Puáris meecij čuoppâmeh kepideh vyevdicissáá nääli

Vyevdicissás lâi Suomâ niäljádin valjaamus pessimlodde vala muáddi love ihheed tassaaš, mut 1970-lovo rääjist ton pessimmeeri lii kiäppánâm kuálmádâsân. Vyevdicissááš lii-uv taan ääigi Suomâst eromâš uhkevuálásâš šlaajâ, tastko ton nääli lii uccom uáli jo jotelávt. Uđđâ tutkâmuš mield suijân toos lii tälviáigásâš jámulâšvuotâ, mii paijaan tondiet ko puáris meecih čuáppojeh ain eenâb. Tälviääigi vyevdicissááh killájeh eromâšávt raavvâd já syeje vänivuođâst.

Helsig ollâopâttuvâst tohhum tutkâmušâst tutkui, magareh ääših vaiguttii vyevdicissáá páihálij naalij stuáruduv nubástussáid Suomâst 2000-lovvoost. Vyevdicissái näälih seiluu pyeremustáá siämmáá stuárusâžžân koskâtäälvist kiđđâtäälvi räi tagarijn kuávluin, main lâi eenâb puáris mecci.

”Mii puátuseh tuárjuh jurduu tast, ete puáris meecij kiäppánem čuoppâmij tiet lii vyevdicissái alanâm jámulâšvuođâ já nääli vuálánem suijân”, čielgee pajeintendent Aleksi Lehikoinen Helsig ollâopâttuv Luándutieđâlii kuávdášmuseost, Luomusist já Suomâ Luándupanelist.

Vyevdicissááš čiähá raavvâd täälvi várás. Ko tälviv mecci čuáppoo, te čiähásajeh tuššeh. Siämmást lodeh monâtteh syejimuorâidis. Oulu ollâopâttuv kuhesáigásii čuávvum vuáđuld vyevdicissái tälvijámulâšvuotâ lii pajanâm uáli jo ennuv. Tot čielgee ennuv šlaajâ kiäppánem.

”1980- já 1990-lovoin suullân 65 prosentid puáris vyevdicissáin cevzii täälvi, mut 2010-lovvoost tai cevzim lâi tuše suullân 55 prosentid”, muštâl Oulu ollâopâttuv máttáátteijee Veli-Matti Pakanen.

Kištottâlleeh já salâsteijeeh iä vaiguttâm vyevdicissáá nääli kiäppánmân

Vyevdicissái nääli kiäppánem suijân lii maŋgii jurdâččum máhđulij kištottâllei, tego pyeidicissái já čuovjiscissái, naalij stuárrum. Meid paaccâhčäšni pessimsalâsteijen lâi smiettum ohtân suijân. Uđđâ tutkâmuš ij tuárju taam jurduu. ”Mii tutkâmušâst iä kavnum magarehkin meerhah tast, ete täin šlaajâin ličij negatiivlâš vaikuttâs vyevdicissái miärán. Stuárráámus suijâ vyevdicissái naalij kiäppánmân lii-uv puátusij vuáđuld meeci kvaliteetist”, Lehikoinen iätá.

Paijeel 80 ihheed puáris meeci uási lii kiäppánâm Suomâst 32 prosentist (iivij 1996–2003) 27 prosentân (iivij 2014–2018). Väldikodálij pessimáigásij čuávumij mield vyevdicissááh seiluu pyeremustáá kuávluin, main lâi tarkkumpaje aalgâst stuorrâ meccipeittim (su. metsäpeittävyys).

Eellimpirrâs hiäjunem lii vaiguttâm meid vyevdicissáá pessiimân. Ovdebáá Oulust tohhum tutkâmušâst eromâšávt jolgâdij čuoppâmeh lijjii merhâšittee suijân vyevdicissáá nääli uccomist. Ton mield šlaajâ taarbâš puáris, luánduviđá meeci, kost kávnojeh timmâ poheh, moid lodde puáhtá rähtiđ piervâl. Jis meecist poheh iä kavnuu, te šlaajâ ij pyevti pessiđ tobbeen.

Nubástusah meccituálust tarbâšuvvojeh

Uđđâ tutkâmuš mield puátteevuotâgin ij oro čuovâdin. Vyevdicissáá nääli hiäjuluvá tuođânálásávt vala čuuvtij eenâb, jis nubástusah taan ääigi tooimân iä šoodâ.

”Eidu tääl mun jiem uáini maiden, mii mutáččij čielgâsávt nääli tile. Meecij kieđâvušmist ferttee tábáhtuđ čielgâ nubástus tohokulij, ete mecci ličij ohtâlub já eenâb luándutiileest”, iätá Veli-Matti Pakanen Oulu ollâopâttuvâst.

Totkeeh iävtutteh, ete čuoppâmmeerij kepidem já juátkojeijee šoddâdem meccituálu puávtáččii išediđ pisániđ vyevdicissáá nääli uccom. Taah tooimah šoddâdiččii meid čiđđânjiäluid já tuástuččii šoŋŋâdâhnubástus.

Uđđâ tutkâmuš lii almostum aalmugijkoskâsii Forest Ecology and Management -rááiđust.

Käldeeh:

– Vanhojen metsien hakkuut ovat romahduttaneet hömötiaisten määrän, eikä käännettä parempaan näy (yle.fi)

– Uhanalaisen hömötiaisen vähenemisen taustalla on hakkuista johtuva kohonnut talvikuolleisuus (www.helsinki.fi)

– Kymmenien vuosien tutkimus vahvistaa: hömötiaisten vähenemisen suurin syy metsähakkuut – pökkelöt elinehto erittäin uhanalaiselle lajille (www.oulu.fi)

Kove: Atte Oksanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâi tutkâmuš oovdân­puohtui aalmugij­koskâsii sympo­siumist Bodøst

Čiččâd Saami Linguistics Symposium, SAALS7, čokkij sämikielâi totkeid já motomijd eres-uv ucceeblovokielâi äššitobdeid Tave-enâmij ulguubeln-uv Taažâ Bodøn skammâmáánu 4.–5. peeivi. Nord-universitet-ollâopâttuv čokkim ohjelm faalâi...

Puohâi tiervâs­vuotâ lii siämmáá-árvusâš – vâi lii‑uv?

Suomâ almolii tiervâsvuotâ­vuáháduv kriisâ já toos čyeccee juátkojeijee šeštimtooimah láá savâstittám ennuv majemui aaigij. Lii čielgâs, ete almoliih tiervâsvuotâ­palvâlusah iä lah tuárvi, já távjá...

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...