Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin Apertium-jurgâlemohjelm Kielâteknost já tiäđust-uv smietâm, maht tibi te mijjân lii kevâmin.

Vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh muštâleh, et äššigâsah láá jiejah jurgâlškuáttám tevstâidis AI iššijn. Sij kevttih jurgâlemohjelmijd, tego ChatGPT, Google Translate teikâ Deepl, já jurgâleijee pargon lii tastoo tärhistiđ maašinjurgâlus. Jurgâleijeeh eteh, et pargomeeri lii keevâtlávt suullân siämmáš ko teevstâ jurgâlmist-uv. Teevstâ tivomist máksoo kuittâg tuše uccâ uásáš tast, mii máksoo jurgâlmist.

Jurgâleijeeh muštâleh NOS-loostân, et nubástus lii tábáhtum majemui kyevti ive ääigi. Sii mielâst AI lii sujâlâš taksai huánnánmân. Tahojiermi ij kuittâg vala lah aldagin olmoošjurgâleijee tääsist, nuuvt et teevstâst láá ennuv feeilah.

Jurgâlemohjelmij kevttim lii vyeledâm äššigâsâi vátámâšâid. Äššigâsâi mielâst uánihis šleđgâpostâi čälimân AI lii tuárvi pyeri, veik feeilah pásáččii-uv. Jurgâleijee pálkkááttem kiäččoo meendu stuorrâ kolloon.

Eromâšávt áámmátjurgâleijeeh láá huámmášâm taksai huánánem. Sij finnejeh pargoidis stuorrâ jurgâlemtoimâttuvâi peht. Jurgâleijeeh muštâleh, et stuorrâ jurgâlemtoimâttuvah koččoh ain tävjibeht vyelediđ hoodijd. Maŋgâseh láá-uv vyeledâm sänihade 12 seentist 10 seentin. Tääl oppeet koijâduvvoo, pyehtih-uv sij jurgâliđ säne kavccijn senttijn. Maŋgâsân taat lii lamaš rääji. Mudoi-uv jurgâleijeeh muštâleh, et tijmá sij ožžuu siisâ tuše pele ton jurgâlempargomeereest, mon sij ovdil láá finnim. Jis jurgâleijee meerrid siäiluttiđ ovdii jurgâlemhaddees, te talle sun ij innig finnii jurgâlempargoid eidu tien tiätu jurgâlemtoimâttuvâst, mii fáálá palvâlusâidis háálbán. Tággáár jurgâleijee lii tastoo ”meendu tiivrâs”, veik jurgâleijee uáinust käävci seenti palhijn ij innig ele – ij tallegin, veik jurgâleijee ličij-uv olespiäiválii pargoost. AI-jurgâlusâi täärhistmist tiänáá tuše 2–5 seenti per sääni. Täst šadda-uv čielgâ kove tast, et taksah iä lah huksejum ollágin realistlávt.

Ucebeh jurgâlemtoimâttuvah halijdeh kištottâllâđ jurgâlusâin já faallâđ palvâlusâid háálbán, mut nube tááhust sij halijdeh meid mäksiđ olmâ päälhi jurgâleijeid. Taat lii stuorrâ dilemma.

Jurgâleijein, kiäh meid máttáátteh jurgâlem, lii moonnâm osko jieijâs ámáttân. Maŋgâseh sist láá uđđâsistškovliimin jieijâs. Motomeh optimisteh vajeh liijká oskođ pyerebáid jurgâlemmarkkânáid. Sist lii tobdo, et jis äššigâs huámmáš hyenes AI-jurgâlus tääsi, te sun pálkkát olmoošjurgâleijee.

Jurgâleijeeh aneh AI išeniävvunis. Ton iššijn puáhtá jurgâliđ jotelubbooht, mut šiev kvaliteet máksá ain eenâb ko ton verd, maid äššigâs lii vaalmâš mäksiđ.

Maht anarâškielâst?

Munjin tiätu taksai vyeleedmist já pargokove muttuumist lâi tiätunáál váruttâs puátteevuođâ várás. Mun lam jieš lamaš fáárust huksiimin Kielâtekno Apertium-jurgâlemohjelm, mii jurgâl tavesämikielâst anarâškielân. Mij lep testam tom uánihis tevstâi já kuhebij čaabâkirjálij tevstâi jurgâlmân. Maašin lii jurgâlâm vuosâversio, já olmooš lii ain tivvoom jurgâlusâid, já tánávt tot tiäđust-uv kolgâččij moonnâđ. Teevstâid ij aainâskin kuássin kolgâččii almostittiđ toin naalijn, et toh láá tuše maašinjurgâlusah. Jurgâlemohjelm tuáimá moinnii naalijn, já mun lam kuullâm, et ovdâmerkkân Yle toimâtteijee jurgâl ohjelmáin uđđâsijd anarâškielân. Eidu tääl kihheen ij lah innig porgâmin jurgâlemohjelmáin, nuuvt et tot lii siämmáá tääsist ko tot lâi ive 2016.

Nubbe-uv jurgâlemohjelm lii. Tarto ollâopâttuv tiätutekniik instituutist tuáimee TartuNLP-laboratorio lii njuhčâmáánust lasettâm maaŋgâid suomâ-ugrilijd kielâid Neurotõlge-nommâsii maašinjurgâleijeesis, fáárust meiddei anarâškielâ. Anarâš aavisist almostum Petter Morottaja čalluu mield ton tääsi mulsâšud.

Anarâš aavis čaalij keessiv meid tast, et Google Translate -jurgâlempalvâlusân lasettuvvojii 110 uđđâ kiellâd, já ohtâ tain lii tavesämikielâ. Jurgâlempalvâlus peht puáhtá tääl jurgâliđ tavesämikielâst eres kieláid sehe eres kielâin tavesämikielân. Ličij pyeri kuullâđ, magareh fiäráneh taan jurgâlemohjelm kevttimist láá.

Tavesämikielâst jurgâluvvoo ovdâmerkkân maadâsämikielân, já taat jurgâlemohjelm lii kale aktiivlii kiävtust. Sämikielâ kielâteknologia professor Trond Trosterud muštâl, et Kielâtekno Apertium-ohjelmáin jurgâluvvojeh ovdâmerkkân Ávvir-lostâ teikâ áámmátkirjálâšvuotâ já tutkâmartikkâleh. Meid maadâsämikielâst tavesämikielân jurgâluvvoo. Taah láá tagareh teevstah, maid ulmuuh halijdeh iberdiđ. Meiddei tieđâliih artikkâleh já graduh jurgâluvvojeh jurgâlemohjelmáin.

Tääl jyehi saajeest kulloo, et jurgâlusâid kalga kištottiđ. Kii te hälbimuin taksain fáálá šiev jurgâlus? Lii-uv hälbi ain hirmâd pyeri? Ij lah mihheen jiermijd kuáivuškyettiđ jieijâs ámáttân häävdi. Nube tááhust anarâškielâ jurgâleijeeh iä lah vala nuuvtkin maaŋgâs. Jiem osko, et hoddijn val kuhes ááigán lii tárbugin kištottâllâđ.

Muu raavâ lii liijká jurgâleijeid: elleđ skeŋkkii jieijâd áámmáttááiđu nuuvtá markkânáid! Šiev pargoost kannat já kalga-uv mäksiđ.

Kove: Gino Crescoli (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar čuovviittâshovdâ Ilkka Korhonen Aanaar SM‑kištoin: Lii tehálâš, ete párnááh uáinih, maht tábáh­tumeh uárne­juvvojeh

Aanaar Juvduuväärist uárnejuvvojii čuoigâm SM‑kištoh cuáŋuimáánu 10.–12. peeivi. Kaskoo čuoigâmjuuhlij Anarâš aavis toimâtteijeeh Valtteri Valkeapolku já Henna Tervaniemi teiváin Aanaar kieldâ čuovviittâshovdáin Ilkka Korhosáin...

Suomâst lii kuđâdin pyeremus lostâmedia­rijjâvuotâ

Suomâ lii árvuštâllum kuuđâd sajan Toimâtteijeeh rajijttáá ‑ornijdume vorrâsumos lostâmedia­rijjâvuotâ­indeksist. Indeks mield maailm pyeremus lostâmediarijjâvuotâ lii Taažâst. Taažâ maŋa puátih Vuáládâhenâmeh, Eestieennâm, Tanska já...

Sämikuávlu kielâmaisem muttoo luoddâ­kolbâi uđâs­mittem ohtâ­vuođâst

– Sämikuávlu kielâmaisem muttoo uđđâ luoddâkolbâi puáttim ohtâvuođâst, iätá sämikielâ kielâašij eromâšäššitobdee Marko Marjomaa Sämitiggeest. Luoddâkolbâi uđâsmittem lii äigikyevdil, tastko Vävlivirgáduvvâst (su. Väylävirasto) láá uđđâ...

Analyys: Savâstâllâm Crans-Montana tullâpuálust juátkoo ain Sveeici já Italia kooskâst – Kii kalga mäksiđ rekigijd?

Savâstâllâm Sveeicist uđđâvuođâiijâ tábáhtum Crans-Montana tullâpyelimist juátkoo ain. Luhottesvuođâst čuuvtij ruásnulum uhreh láá tipšum maaŋgâ enâmist. Tääl Sveicci lii vuolgâttâm Italian paijeel 100 000 euro...

Oulu šaddoviistijn kávnojeh šadoh pirrâ maailm – Uási 2

Kuovâmáánu 2026. Oulu ollâopâttuv šaddotieđâlii muorâkäärdi šaddoviistijn šadoh ruonijdeh já liäđuh, veikkâ olgon mihheen šaddoid ij šoodâgin taan ääigi ivveest. Šaddovisteh láá kyehti: Romeo,...