Nuorttâlij historján lohtâseijee 75-ive asâidittemjuhleh tuállojeh taan oholoopâ ääigi neelji siijdâst: Njellimist, Kiđđâjäävrist, Čevetjäävrist já Njiävđámist Taažâ peln. Juhle uárnejuvvoo Pasotteijee Trifon posijvajâldem ohtâvuođâst.
Mun vuájám Čevetjáávrán já sahhiittâlâm tobbeen Nuorttâlij kulttuursiättus uđđâ jođetteijee Anna-Katariina Feodoroff já Nuorttâlij siidsååbbar čällee Terhi Harju, kiäh muštâlává munjin ennuv nuorttâlij juhleest já äärbist já asâidittemhistorjást. Suoi muštâlává, et taah juhleh láá vuosmuuh, moh viättojeh täst ovdâskulij viiđâ ive kooskâi:
– Taan räi asâidittemjuhleh láá juhlum love ive kooskâi. Vuosmuu tove toh uárnejuvvojii ive 1979, ko asâiditmist lâi kuullâm 30 ihheed. Vittâ ive tassaaš 70-ive juhleest puáris nuorttâliih tuoivuu, et ličij pyeri čokkâniđ täävjib-uv ko tuše love ive kooskâi tääl ko vyeimih vala toos pijsájeh.
– Toh suhâpuolvah, kiäid págguvarrim kuoskâi, láá jo aheulmuuh, já maaŋgâs sist láá jo kuáđđám mii. Sijjân taat juhle lii tehelâš. Já mudoi-uv juuhlijn lii ain suotâs peessâđ teivâđ iärrásijgijn já huksiđ ohtâvuođâ sierâ suhâpuolvâi kooskân.
Asâidittemjuhle ohjelm
Juhleoholoppâ álgá vástuppeeivi 23.8. Čevetjäävrist. Anna-Katariina Feodoroff já Terhi Harju muštâlává, et Čevetjäävri škovlâ uárnee jyehi ive posijvajâldemjuhle, mon ohtâvuođâst lii lamaš meid asâidittemjuhle já škoovlâ juhle jyehi lovváád ive. Tondiet lii lamaš ärbin orniđ juuhlijd Čevetjäävrist.
Juhle juátkoo Taažâ Njiävđámist uámikkâsâi muštopalvâlussáin uđđâsist hävdidum uámikkâsâi häävdi kulen sehe čääsi passootmáin Kaareehkiävŋá riddoost. Taan maŋa ulmuuh pyehtih uápásmuđ čájáttâsân Äʹvv-museost.
Posijvajâldem juátkoo siämmáá peeivi Kiđđâjäävri Posij Boris já Gleb tsasounast, kost toimâttuvvoo rukkoospalvâlus, já Njellimist Pase Kulmâohtâvuođâ já Pasotteijee Trifon Piäccámlii kirhoost, kost toimâttuvvoo vigilia. Wilderness Hotel Njellimist uárnee tánssáámijd lávvárdâheehid.
Juhleoholoopâ váldutábáhtume viättoo Wilderness Hotel Njellim šiljoost pasepeeivi 25.8. Juhlepeivi álgá iđedist liturgiain, mii tuálloo juhletelttaast, já ton maŋa hooteel raavvâdviäsust fálloo juhlepurrâmuš.
Váldujuhleest lii sahâvuárui lasseen ärbivuáválâš já moodeern sämikielâlâš muusik, já tobbeen uárnejuvvoo meid katriltánssámčááitus. Juhle nohá Suõmmkar-bäändi konsertân.
Juhletobdoh
Tastko juhle tuávááš lii stuorrâ soro já muurâš historjálâš págguvarrim keežild, mun koijâdâm, lii-uv taat juhle ilo vâi murrâš vâi moinnii naalijn luoppâm juhle.
– Váhá puoh oovtâst, västidává Anna-Katariina Feodoroff já Terhi Harju. – Talle muštâččuvvoo ahevis historjá mut siämmást meiddei jurdâččuvvoo siärvus, oohtânkulluuvâšvuotâ já uđđâ aassâmkuávlu.
– Eromâšávt puárisulmuuh, kiäh pottii Suomân, láá ahevuššâm maassâd páikkásis já aassâmsojijdis. Piäccám nuorttâliih värrejii Njellimân, Paččvei nuorttâliih Kiđđâjáávrán já Syennjilsiijdâ nuorttâliih tááláá Čevetjáávrán. Motomeh lii lamaš haalu eelliđ puáris aassâmsoojijd keččâmin, já motomeh vist iä lah tohon kuássin halijdâm, tastko sijjân koččâmuš lii nuuvt vädis ääšist.
Juhletobdoid luáptee meid tot, et maaŋgah ulmuuh láá uásálistám juhlij valmâštâlmân páihálávt. Juhleh uárnejuvvojeh kuittâg smavvâ resursijgijn.
Anna-Katariina Feodoroff já Terhi Harju ettâv, et juhletoimâkodde vuárdá juuhlán pääihi oolâ suullân 400 kyessid.
Nuorttâlij kulttuursiäđus kielâ já kulttuur ovdedeijen
Tääl Nuorttâlij kulttuursiäđus adai Kolttakulttuurisäätiö parga ton oovdân, et tot finniiččij Čevetjáávrán Tälvisiijdâ adai Nuorttâlij kulttuurkuávdáá, mii tuáimá nuorttâlâškielâ já nuorttâlij kulttuur aktiivlâš kuávdážin. Siäđus iská toollâđ puoh Suomâst leijee nuorttâlâš aassâmsojij pirrâsijd eellimvuáimálâžžân. Nuorttâlij kulttuurkuávdážân norroo meid puoh tiätu nuorttâlijn. Nuorttâlij kulttuursiäđus lii vuáđudum ive 2008.
Pargo nuorttâlâškielâ oovdân lii ain eromâš äigikyevdil. Škovlâ- já škoovlâ asâttâh láá tuálvum meid nuorttâlâškielâ siämmáánáál ko eres-uv sämikielâid. Anna-Katariina Feodoroff já Terhi Harju muštâlává kuittâg, et Čevetjäävrist nuorttâlâškielâ lii siäilum tondiet ko ulguubel vaiguttâs ij lah lamaš nuuvt koorâs. Kielâ eromâš paijeentuállen lii lamaš puásuituálu, mon ohtâvuođâst kielâ lii lamaš kiävtust. Ovdâmerkkân Njellimist já Kiđđâjäävrist eres kielâi vaiguttâs lii lamaš vuáimálub.
Nuorttâlij historjá
Nuorttâlij ärbivuáváliih aassâmkuávluh láá lamaš Suomâ já Taažâ Sämikuávlu tavenuorttiioosijn já Ruošâ peln Kuáládâhnjaargâ taveviestâruásist. Kuávlun kullii čiččâm sijdâd: Njiävđám, Paččvei, Piäccám, Myetki, Syennjilsijdâ, Njuottiijävri já Sarves, main juáhháást lâi jieijâs tälvisijdâ.
Nuorttâlij ärbivuáválii eellimvyevist koskâsâš äšši lâi varriistâllâm, mii tábáhtui tälvi-, kiđđâ-, kesi- já čohčâsojij kooskâst. Varriistâllâm vuáđudui kuávlu kuálástemmáhđulâšvuođáid. Tälviv ulmuuh assii ohtsii tälvisiijdâst já miäcástii já kuálástii. Kiđđuv perruuh värrejii jieijâs suhâkuávloid kuálástiđ já miäcástiđ. Poccuuh kiävttojii ulmui já tävirij fievridmân já meiddei hokâttâsellen koddepivdoost.
Tarto ráávhust ive 1920 nuorttâlij aassâmkuávlu rätkejui kyevti uásán. Taan ohtâvuođâst meid ärbivuáválij eellimvuovij paijeentoollâm šoodâi vaigâdubbon, tastko varriistâllâmkiäinuh potkânii. Paččvei, Piäccám já Syennjilsijdâ šoddii uássin Suomâ. Myeđhi, Njuottiijäävri já Sarva siijdah šoddii Sovjetlito uássin. Njiävđám siijdâ kuávlust šoodâi Taažâ kunâgâskode uási jo tolebiššáá. Nube maailmsuáđi maŋa Suomâ monâttij Piäccám kuávlu Sovjetliiton, já talle Paččvei já Syennjilsiijdâ nuorttâliih evakuistojii Suomân.
Nuorttâliih värrejii uđđâ fastâ aassâmsoojijd ivij 1949–1952. Piäccám nuorttâliih värrejii Njellim kuávlun, Paččvei nuorttâliih Kiđđâjáávrán já Syennjilsiijdâ nuorttâliih Njiävđám kuávlun suullân 50 kilomeetter kukkosii stielâsân Njižžjäävrist Kaareehjuuhân, já taat kuávlu kuččuuškuođij Čevetjävrin. Taan asâmân ij innig kuullâm ohtsâš tälvisijdâ iäge varriistâlmehkin, pic nuorttâlij ohtâkiärdánis rakânâsâid huksiittij Suomâ staatâ.
Käldee:
– Kolttasaamelaisten historia (www.kolttasaamelaiset.fi)
Kove: Marja-Liisa Olthuis