Tääbbin Oulust tejârääsi kukkim lii eidu nuhâmin. Kievânjuolâs lii val mottoom verd kukkiimin já kollepuállu lii tääl ivniimin enâduvâid fiskâdin. Tääl keesi lii jo nuuvt kukken, et kuuloold uáinoo, maht šadoh láá taan ive piergim.
Moonnâm ohhoost mun lijjim Pudasjärvi kuávlust tolâmin muádi peeivi luámu já usâmin luámánijd. Luámáneh urruu lemin tego táválávt, čuoškah vissâ eenâb ko táválávt, mutâ sareh lijjii kale nuuvt valjeest, et tääl oro šoddâmin eromâš sareihe. Tuáivu mield tile lii siämmáš Oulust-uv.
Majemui aaigij mun lam renskim iilâskšaddoid piäldust. Iilâskšadoi juávhust mun kavnim muáddi saalaatšado, muáddi ruopsisruottâs, tiili sehe oovtâ raddalâs porkkanijd. Ton lasseen vala sipulijd, persiljá, herttâšaddoid, muáddi pápušado, kesikurpiccaid, oovtâ kurkkâšado já muáddi tiivrij puurrâm lostâkaalâ. Piinaat já retiseh iä piergim ollágin, já kuulmâ pápušlaajâst šodâškuođij loppâloopâst ohtâ. Taah páávuh láá tääl kukkiimin. Heertah láá šoddâm pyereest, já toh-uv láá uásild vala kukkiimin. Viehâ maŋgâ herttâšado láá ráhtám meid jo palgoid, já vuossâmuid heertâid mun peessim jo smakkiđ-uv.
Kuurkah, maid jieš lijjim kalvam, iä piergim taan ive. Oovtâ kurkkâšado mun ostim REKOst, já vuossâmuu kuurkâ muoi uážžoim já puuráim kesimáánu 30. peeivi. Ton maŋa láá puáttám vala muáddi kuurkâ lase. Lostâkaalâin muoi finnejim aalgâst mottoom verd loostâid, mut tääl tivreh láá puurrâm taid šaddoid uáli ennuv, veikkâ toh láá-uv lamaš suoggâm vyelni. Kesikurpicah láá piergim pyereest taan räi, já tain láá šoddâmin jo viehâ maŋgâ heeđâlm-uv.
Potákkeh láá šoddâm pyereest, já muádi šaddoost láá meid kukáh. Porkkanšaddoin mun lam renskim muáddi šado meddâl, vâi tain porkkanšaddoin, moh paccii, ličij tuárvi saje šoddâđ. Porkkanijd lii aaibâs máhđuttem kalveđ jo keesi aalgâst mudágis koskáid, tastko siemâneh láá hirmâd uceh.
Luándušaddoin mun lam majemui aaigij nuurrâm já kuškâdâm iänáážin piättárrääsi já tejârääsi kukkáid sehe käskee já kievânjuollâs loostâid. Čuávuvâžžân puátih hiävuštoŋŋâs kukáh, moh láá-uv jo kukkiiškuáttám.
Meid luptâstuvâst láá tiäđust-uv šadoh, moi loostâid ferttee kuškâdiđ teejâ várás. Toh láá ovdâmerkkân sitruunmelissa, timjam, sitruunverbena já minttu. Toomaatšadoh láá šoddâm uáli jo styeresin taan ive – muáddi tain láá tääl paijeel kyevti meetter kukkosiih. Motomeh tain iä masa pissoom ciäggud, nuuvt ete mun čoonnim šaddoid sobbijd, pevdijd já puohlágán luptâstuv rustigijd, amas toh viirrâđ. Sehe muu kalvem toomaatšadoh já uápisulmui teehin puáhtám toomaatšadoh láá kukkim, já tain láá tääl uáli jo ennuv tomatteh. Stuárráámus uási tomattijn láá vala ruánááh, mut muáddi láá jo muteškuáttám ivnees. Čuolmâ tast, ko šadoh puátih eres ulmui peht, lii tot, ete tain ij veltihánnáá tieđe, mon ivnásiih tomatteh loopâst kolgâččii leđe. Láá tagareh toomaatšlaajah, moh šoddâdeh ruopsis tomattijd, mut meiddei tagareh, moh šoddâdeh fiskis, ooraans tâi tevkisruopsis tomattijd. Tain lii vaigâd tiettiđ, kuás toh láá laddâm. Ohtâ konstâ lii tiäđust-uv keččâliđ, vyelgih-uv toh älkkeht luovâs šaddoost. Syeinimáánu 24. peeivi muoi finnijm vuossâmuid tomattijd luptâstuvâst – toh lijjii kale hirmâd njálgáh!
Käävpist tâi REKOst ostum eennâmmyerjišaddoin láá lamaš jo maŋgâ purâttettee myerji, mut 13.7. mun oinim, ete meid muu kalvem eennâmmyerjišaddoost lâi kukká! Taat šaddo lii nuuvt hitásávt šoddâm, et mun jiem liččii oskom, et tast šodâččij mihheen eres ko loostah, mut kii tiätá, jis tast šodâččij vala myerji-uv.
Meid muu kalvem paprikašaddo lii kukkim já vala-uv kukkiimin. Uáiniđ leš, pijssáá-uv keesi toos, et paprikah kiergâniččii sáppuđ-uv. Tot oro lemin ain kuhes proojeekt paprikašaddoid, veikkâ toh kukkiiččii já ráhtáččii-uv heđâlmijd.
Koveh: Jasmina Schreck