Stuorrâ kaavpugeh killájeh šoŋŋâdâhnubástusâst

Syeinimáánust 19. peeivi 2022 lâi mittedemhistorjá pakkâsumos peivi Ovtâstum kunâgâskoddeest. Coningsby siijdâst lâi talle 40,3 cekkid liegâs, mii lâi alemus mittedum liegâsvuotâ staatâ historjást. Siämmáá peeivi Lontoo Wenningtonist cokkânij stuorrâ pyellim, mii levânij jotelávt já tuššâdij ohtsis muáddilov táállud. Arvâlusâi mield pyellim cokkânij jiešmeidlist kompostist pakkâs tiet. Wennington puálukodde uážui 2 496 išánkoččomid ton peeivi, mii lii nubben enâmustáá nube maailmsuáđi maŋa. Ovtâstum kunâgâskode virgeomâhááh lijjii jurdâččâm, ete staatâst 40 ceehi rääji juksuuččij esken ive 2050, mutâ tot tábáhtui-uv masa kulmâlov ihheed tooleeb.

Šoŋŋâdâhnubástus toovât maaŋgâid robdâalmonijd. Majemui iivij Ovtâstum kunâgâskoddeest láá lamaš vaigâdvuođah meiddei tulvijgijn já merâase paijaanmáin, já tondiet Lontoo haalijd tääl rahttâttâđ šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonáid. Šoŋŋâdâhkomitea jođetteijee Emma Howard Boyd muštâl, ete Lontoost láá maaŋgah pyereh vuáváámeh já ohjelmeh šoŋŋâdâhuuhkij várás.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmoneh iä vaaigut siämmáánáál puoh ulmuid. Ovdâmerkkân kievhibeh ulmuuh iä pyevti patâriđ pakkâ šooŋâ siämmáánáál ko riggásub ulmuuh, kiäh pyehtih uástiđ áimustittempiergâsijd.

Stuárráámus uási Eennâmpáálu stuorrâ kaavpugijn láá huksejum čääsi aldasáid, mii lii tääl šoŋŋâdâhnubástus keežild vaigâdub saje ko ovdil. Ovdâmerkkân Indonesia meridij ive 2019 huksiiškyettiđ uđđâ uáivikaavpug, tastko tááláš uáivikaavpug Jakarta vuáju já totkei mield niäljádâs tast lii pááccám čääsi vuálá ive 2050 räi. Meddei New Yorkist láá lamaš vaigâdvuođah čääsi tiet. Ive 2012 hirmosstormâ Sandy keežild New Yorkist meerâ tuulvâi, já čääci peesâi ovdâmerkkân šleđgâkuávdáid já metrotunneláid.

Šoŋŋâdâhnubástus tovâttem robdâalmonij estim kaavpugijn lii lamaš pargo vyelni jo muáddilov ihheed. Tuulvij várás láá huksejum peeŋkah, ovdâmerkkân Hudsonjuuvâ paaldâst New Yorkist. Kaavpugáid láá kolvum muorah, já táálui káátuh láá máálájum vielgâdin, vâi piäiváá suonjâreh spejâlistuuččii maasâd aalman. Kööbenhamânist táluomâsteijeeh uážžuh vuáládâs čäcirekigân, jis táálu šiljo ij lah keđgejum teikâ asfaltistum já tondiet tot pasta njoommâđ čääsi.

Motomijn aašijn lii kuittâg adelum piärán šoŋŋâdâhnubástusân. Ovdâmerkkân New York Staten Island kaavpuguási ij innig iirât suojâliđ rido tast, et merâase paijaan.

Käldee:

– Kun kuumuus poltti kylän (yle.fi)

Kove: Harrison Healey (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämitigge teeivâi president Stubbáin moonnâm tuorâstuv

Sämitige ovdâsteijeeh teivii täsivääldi presidentáin Alexander Stubbáin Presidentlanneest tuorâstuv uđđâivemáánu 29. peeivi 2026. Teivâdmist savâstâllojii eereeb iärrás uđâsmittum sämitiggelaavâ olášuttem, sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio loppâraapoort já...

Kođđeemblogi lii tääl Tuoijumblogi

Anarâš aavis uđđâsumos blogist adai Kođđeemblogist lii šoddâm Tuoijumblogi. Nubástus suijân lii tot, ete kođđeem lii ohtuunis viehâ räijejum fáddá ige tast čalluu nuuvt...

Jurduuh anarâškielâ kirjálâš­vuođâ máttátmân já tooimâtmân

Kirjálâšvuođâ máttááttem ollâopâttuvvâst Oulu ollâopâttuvvâst lii olášittum uđđâ kurssâ anarâškielâ máttááttâsâst: Anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ. Kuursâ máttáátteijen lam toimâm mun, Marja-Liisa Olthuis. Taat lii lamaš viiđâ uáppučuággá...

Tuhháát artikkâl aavis

Anarâš aavis, Suomâ áinoo sämikielâg aavis, almostui vuosmuu tove njuhčâmáánu kuuđâd peeivi 2023. Tastmaŋa tot lii ”lekkâm maailm anarâškielân” tego kielâtotkee Annika Pasanen valdâlij...

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast, čáálá The Independent ‑lostâ. Ton mield Viestâr-Bengal uásistaatâst láá vuottum vittâ virus tovâttem puáccámtábáhtus. Aainâs-uv oovtâ pyeccee tile lii loostâ...